Eile oli üle pika aja ikka nii halb jooks, et kõik selle juures oli halb. Ja tegelikult oli juba enne jooksu kõik valesti. Ma oleks võinud ju kogemusest teada, et pole üldse mõtet minna, aga kuidagi ma sundisin ennast ikka minema.
Kuigi, nagu ma ütlesin, oli juba enne jooksu kõik valesti.
Esiteks olin ma mega väsinud ja ma enamasti ei lähe väsinuna jooksma. See on selline väsimus, mille ma kohe ära tunnen, et vot praegu ei tasu jooksma minna. Seekord ma eirasin seda. Teinekord läheb see väsimus õhtuks üle ja on võimalik veel mõnus jooks päeva lõpuks teha. Aga vahel keha lihtsalt ütleb üsna selgelt, et täna ei ole see päev. Ja tegelikult tasub seda kuulata.
Teiseks – ma ei oodanud pärast söömist piisavalt kaua.
Kolmandaks – täiesti vale söök enne jooksmist. Ma sõin sülti ja vinegrettsalatit. Kes see teeb nii? Süüa enne jooksu LIHA??? 😁
Ja miks ma seda kõike räägin? Sest äkki mõni alustaja loeb ja tunneb ka ennast selles olukorras ära ning saab lohutust, et isegi kogenumad liikujad võivad vahel nii lolle vigu teha.
Kui sa alles alustad jooksmisega, siis tasubki natuke jälgida, mis sulle enne jooksu sobib ja mis mitte. Kui kaua pärast söömist on hea jooksma minna, milline toit teeb olemise kergeks ja milline raskeks, kuidas mõjutab jooksu vähene uni või väsimus. Need asjad on hästi individuaalsed ja neid õpibki aja jooksul enda kohta tundma.
Samas võib mõnikord juhtuda, et halb jooks on hoopis millestki muust tingitud ja ei oskagi näppu peale panna, milles asi oli. Ja sel juhul ei tasu kindlasti seda halba emotsiooni ja tunnet kauaks enda sisse jätta.
Ma olen alati rääkinud, et jooksmisele tuleb võimalus anda. Kui sa ei oska ebamugavusele nime ega põhjust anda, siis anna alati uus võimalus. Üks halb jooks ei tähenda, et jooksmine sulle ei sobi või et järgmine jooks tuleb samasugune. Liikudes õpid ennast ja oma vigu tundma.
No igal juhul olin ma kõige selle pärast suht pettunud ja kuigi täna pidi enne homset pikka jooksu vaba päev olema, siis otsustasin, et selle eilse nõmeda jooksu pealt ma ka pikale jooksule minna ei taha.
Ärkasin, lugesin raamatut, tegin ühe munavõiku ja läksin!
Mega hea jooks oli. ❤️
Ma täna usaldasin jälle oma jalgu ja pulssi väga ei vaadanud. Keskmine pulss tuli 149, mis on ikkagi veits kõrge 6:30 tempo jaoks, minu meelest. Mulle meeldiks ikka, kui sellise tempo juures oleks pulss rohelises. 🙂
Aga tänane jooks tuletas jälle väga hästi meelde, miks ühe jooksu põhjal ei tasu jooksmise kohta kunagi suuri järeldusi teha. Eile oli kõik raske ja vastik. Täna oli ülimõnus.
Lisa kommentaar