Tere! Mina olen Gätly

Kui ma peaksin ennast paari sõnaga kirjeldama, siis ütleksin vist nii: viie lapse ema, abikaasa, parandamatu romantik ja liikumisentusiast. Ja tõenäoliselt ka üsna lootusetu optimist. Mitte sellepärast, et elu oleks alati lihtne olnud, vaid sellepärast, et mulle meeldib uskuda, et igas inimeses ja peaaegu igas olukorras on võimalik leida midagi head. Aga päris ausalt – ma ei ole alati olnud „see inimene, kes kogu aeg liigub“

Minu liikumislugu algas täiesti tavaliselt. Tahtsin pärast lapse sündi lihtsalt natuke paremasse vormi saada ja hakkasin jooksmas käima. Ei mingit suurt eesmärki ega plaani. Ma ei osanud siis isegi unes näha, et ühel päeval olen jooksnud kümneid maratone, võtnud ette pööraseid jooksuväljakutseid, loonud Jooks on lahe kogukonna ja jõuan lõpuks ringiga tagasi siia – oma blogisse.

Vahel mõtlen, kui kummaliselt elu töötab. Teed ühe väikese otsuse, teadmata üldse, kuhu see sind viib, ja aastaid hiljem saad aru, et just sellest hetkest hakkas hargnema terve uus peatükk sinu elus. Minuga juhtus täpselt nii

---

Ühest jooksuringist sai midagi palju suuremat

Minu päris oma liikumislugu sai alguse 2010. aastal. Üsna kiiresti avastasin, et jooksmine annab mulle palju rohkem kui lihtsalt parema füüsilise vormi. See oli minu aeg. Aeg, kus sain olla oma mõtetega, pea tühjaks joosta ja korraks kõigest muust välja astuda. Ja mida rohkem ma jooksin, seda rohkem tahtsin teada, milleks ma tegelikult võimeline olen

Tulid esimesed võistlused, poolmaratonid ja siis maratonid. Üks eesmärk viis teiseni ja mingil hetkel tundusid täiesti pöörased mõtted juba päris normaalsed. 🙂 Tänaseks olen jooksnud üle kahekümne maratoni, läbinud 100-kilomeetrise ultrajooksu ja oli ka üks eriti äge periood, mil võtsin ette väljakutse joosta aasta jooksul 12 maratoni – üks maraton igas kuus.

Kui ma nendele aastatele tagasi mõtlen, siis ei ole kõige olulisemad isegi medalid, finišiajad ega läbitud kilomeetrid. Need imelised aastad õpetasid mulle midagi palju suuremat – kõik on võimalik ja ka kõige suuremad eesmärgid võivad täituda, kui sul on julgust unistada, järjepidevust tegutseda ja usku iseendasse. Võib-olla just sellepärast on liikumine mulle tänaseni nii oluline. See on aastate jooksul õpetanud mulle päris palju ka elu enda kohta

Täna on liikumine lihtsalt osa minu elust. Mitte kohustus ega asi, mida peab kalendrisse pressima, vaid midagi, mille juurde ma ikka ja jälle tagasi jõuan. Mõnikord tähendab see jooksuringi kodustel metsateedel, mõnikord pikka matka, rattasõitu või lihtsalt jalutuskäiku.

Olen aastatega õppinud, et liikumine ei pea olema raske ega pingutus viimase piirini – vahel piisab lihtsalt sellest, et sa liigud. Sageli on kõige tähtsam lihtsalt see, et sa lähed.

---

Jooks on lahe ja #igapäev5km

Kui sa oled minuni jõudnud juba varasemast ajast, siis tõenäoliselt seostub minu nimi ja Jooks on lahe sulle eelkõige #igapäev5km väljakutsega. Võib-olla mäletad veel neid aegu, kui liikusime kõik koos Facebooki grupis, või oled sattunud minu tegemiste juurde hiljem, kui väljakutse kolis juba Jooks on lahe äppi.

Kõik sai alguse ühest tegelikult väga lihtsast mõttest – liikuda iga päev vähemalt 5 kilomeetrit. Ei mingit keerulist treeningplaani ega nõuet joosta. Oluline oli lihtsalt liikuda ja teha seda järjepidevalt.

Ma ei osanud alguses aimatagi, kui suureks see kõik kasvab. Ühe väikese väljakutse ümber tekkis kogukond, kus tuhanded inimesed kõndisid, jooksid, jagasid oma kilomeetreid, elasid üksteisele kaasa ja alustasid järgmisel päeval jälle otsast peale. Seal oli nii palju ägedaid inimesi, päris lugusid, väikeseid ja suuri võite ning seda erilist tunnet, et teeme seda kõike koos.

Hiljem kasvas sellest välja Jooks on lahe äpp ning kogu ettevõtmine muutus järjest suuremaks. See oli minu elus väga intensiivne, aga samas uskumatult äge ja õpetlik aeg. Oli palju elevust ja rõõmu, aga loomulikult ka tohutult tööd ja vastutust. Täna vaatan sellele kõigele tagasi suure tänutundega. Eelkõige inimeste pärast, kes selle teekonna jooksul minu ellu tulid.

#igapäev5km õpetas mulle väga selgelt, kui suur jõud peitub väikestes asjades. Üks viis kilomeetrit ei pruugi tunduda millegi erilisena, aga kui sellest saab harjumus, võib see muuta väga palju.

Ja veel rohkem õpetas see mulle kogukonna jõudu. Vahel on palju lihtsam esimene samm teha ja järgmisel päeval uuesti minna, kui tead, et kusagil on veel keegi, kes teeb sedasama. Võib-olla just see mõte ongi Jooks on lahe juures kõik need aastad kõige olulisem olnud.

---

Aga minu elu ei ole ainult jooksmine

Kõige tähtsam roll minu elus on ema roll. Olen viie lapse ema ja pere on alati olnud minu elu keskpunkt.

Elan maal, armastan loodust, vaikseid hommikuid, raamatuid, reisimist, päris vestlusi ja seda mõnusat lihtsust, mida tavalistes päevades järjest rohkem märkan.

Ja mida vanemaks ma saan, seda rohkem mulle tundubki, et just need tavalised asjad on kõige väärtuslikumad. Hea uni. Hommikukohv. Metsarada. Mõni raamat, mis jääb pikaks ajaks kummitama. Reis, millelt tuled koju natuke teistsugusena. Lastega koos veedetud aeg. Liikumine, mille järel on lihtsalt hea olla.

Kõik need asjad on osa minust sama palju kui jooksmine.

---

Ja siin ma nüüd olen

See koduleht ongi natuke nagu minu enda väike maailm internetis. Koht, kuhu kogun oma mõtteid ja lugusid.

Siin kirjutan jooksmisest ja liikumisest, aga sama loomulikult ka tervisest, pereelust, maal elamisest, emadusest, raamatutest, reisidest ja kõigest sellest, mis mind parasjagu kõnetab. Ja muidugi sellest, mis toimub Jooks on lahe kogukonnas – sest ka see on juba aastaid olnud oluline osa minu loost.

Ma ei taha siin õpetada, kuidas keegi peaks elama. Pigem tahan jagada päris elu nii, nagu mina seda näen ja kogen – heade päevade, kahtluste, uute alguste, väikeste võitude ja vahel ka täiesti tavalise argipäevaga.

Sest võib-olla leiab keegi minu mõtetest äratundmist. Võib-olla saab keegi tõuke rohkem liikuda, midagi uut proovida või lõpuks see ammu mõttes olnud esimene samm ära teha. Ja kui nii läheb, siis on sellel väikesel kirjutamise kohal siin juba päris suur mõte.