…ja mina pole veel ettevalmistustega alustanudki 🙂 Niipalju siiski, et kaks nädalat olen trenni teinud mõttega, et võistlus kenasti läbida. St. nädalas neli jooksutrenni + üks jõutrenn.Täna siis avastasin, et võiks vaadata laupäevast ilmateadet, mis ei luba midagi head aga kuna eelmise aasta kogemus oli tuisutorm siis ma arvan, et see aasta ei kõiguta/hirmuta mind […]
Juba teist nädalat olen tasakesi trenni teinud, alustasin aeglaselt, nüüd juba eile tegin ületunniajase jooksu. Tunne oli väga hea. Ma tundsin sellest kohutavalt puudust.Kui ma liigutada ei saanud siis ma vähemalt lugesin oma lemmik blogisid ja ajakirju, olin infoga kursis ja hoidsin motivatsiooni kõrgel.Haigusest niipalju….käisin Võru haigla juures kompuuteruuringul ja see näitas päris koledat pilti,
Ma kujutan ette, et kui ma kunagi terveks saan- kunagi…(jube kuidas see kõlab) siis ma kardan nohu nagu surma 😀Jah, ma olen ikka veel haige…kui nii saab öelda sest enesetunne ei ole üldse halb, ma teeks kõike sealjuures ka sporti aga asi on selles, et ma ei julge midagi teha kartes, et läheb veel hullemaks.
Enamus ju teavad, et hea enesetunne sõltub õigest toitumisest. See on kõige alus aga tihti on väga raske leida enda jaoks see kõige õigem toit. Ja mis veel tähtsam…sobitada see oma igapäeva eluga. Antud peatükis räägin lähemalt minu senistest harjumustest ja arusaamadest.Minu eesmärk on toituda tervislikult. Kuigi see ei ole alati nii olnud. Kui ma
Tulin just arsti juurest. Vereproov põletikku ei näidanud…seega minu hirm kopsupõletiku pärast oli põhjendamatu. Röga on aga liiiga palju. Lisaks esmaspäeval alanud teisele AB kuurile võtan rögalahtistit ja õhtul tuleb teha sinepiplaastreid 😛Veeta tuleb järjekordne “Lazy week”. Ma ei tea kuidas ma suudan…ainult tervise nimel suudan oma jalad paigal hoida. Kui poleks neid kahte eelnevat
Nädal on täis tiksunud, mil ma ei ole saanud füüsiliselt ennast liigutada. Täna tahtsin kerge sörgi teha siseareenil aga mees hakkas kurjustama, et saa enne terveks. Ma tean, et tal on õigus aga ma juba nii kibelen…Kui esmaspäevaks tervis paranemismärke ei anna siis tõttan arsti juurde 🙁Nii pikka pausi ei mäletagi enne olevat. Eelmisel aastal
Aruküla. Äratus kell 6:30-ks. Magasin üllatavalt hästi ja enesetunne oli ärgates väga hea. Käigupealt olin eelmisel päeval otsustanud trenni tegemata jätta kuna Ülemiste keskuses 2h soppamist oli paras maratonieelnetrenn Nädal enne maratoni olin eriti tublilt jälginud erinevate treenerite ja tervisesportlaste nõuandeid- süsivesikute laadimine, joomine, vitamiinid ja hästi läbimõeldud trenn.Ise arvan…… ja nüüd tagantjärgi tean, et
Meenutus:SEB Tallinna Maraton(elu esimene maraton) Read More »
Kuigi olen eelmisel aastal kogenud haigena sporditegemist, ei suutnud ma seekord ikkagi endale selgeks teha, et tuleb teha paus. Kõik algas väiksest nohust. Mõtlesin, et mis see minule tugevale naisele ikka teeb ja käisin oma tavapärastel jooksudel õhtuti (väljas u. -5 kraadi) Nädala möödudes sain aru, et nohu ei lähe paremaks vaid ikka hullemaks ja
Minu tõsisem spordipisik sai alguse 2010 sügisel. Nüüd tagant järgi meenutada, on naljakas. Puudusid põhitõed jooksmisest, toitumisest. Alustasin 30 min. trennidega siseareenil. Õnneks leidsin Katrini jooksurajalt. Kahekesi jagasime “tarkusi” (loe: mõnikord ka lollusi) ja katsetasime siis neid. Talv möödus erinevate dieetide ja võimlemisprogrammide katsetamisega. Sellel pikemalt ei peatu. Kõik muutus kevadel kui Katrin pani juhuslikult