Juba teist nädalat olen tasakesi trenni teinud, alustasin aeglaselt, nüüd juba eile tegin ületunniajase jooksu. Tunne oli väga hea. Ma tundsin sellest kohutavalt puudust.
Kui ma liigutada ei saanud siis ma vähemalt lugesin oma lemmik blogisid ja ajakirju, olin infoga kursis ja hoidsin motivatsiooni kõrgel.
Haigusest niipalju….käisin Võru haigla juures kompuuteruuringul ja see näitas päris koledat pilti, ühesõnaga sealt saadeti edasi Tartu ninaarsti juurde. 21.märts olen siis Tartu arstide juures ja loodan, et nemad oskavad öelda mis mul viga on/oli.
Hetkel on seis selline, et kui nädala alguses ma veel nuuskasin paar korda päevas siis eile, täna ei ole ma kordagi nuusanud 🙂
Kuna arst arvab, et tegemist on ikkagi minisuguse allergilise haigusega siis ei keelanud ta mul sporditegemist ära ja mulle tundub, et mida rohkem ma liikuma hakkasin seda paremaks läks enesetunne.
Ma loodan, et nüüd olen ma TERVE aga see ei tähenda, et ma ei taha teada diagnoosi. Kindlasti tahan! Vastasel juhul ma ei oska seda ju ennetada ega ravida 🙁
Hetkel on mul mõttes treenida aeglasemalt kui peaks. Arvestades, et esimene võistlus on kohe, kohe ukse ees- 31.märts- Otepää-Tartu maraton siis peaks asja tõsisemalt võtma. Aga mina ei ole võidu peale väljas, ma olen ikkagi tervisesportlane 🙂 ja lähen võistlust nautima ja kogemusi saama, no ja pisike eesmärk on eelmise aasta aeg üle joosta (1:56)