Enamus ju teavad, et hea enesetunne sõltub õigest toitumisest. See on kõige alus aga tihti on väga raske leida enda jaoks see kõige õigem toit. Ja mis veel tähtsam…sobitada see oma igapäeva eluga. Antud peatükis räägin lähemalt minu senistest harjumustest ja arusaamadest.
Minu eesmärk on toituda tervislikult. Kuigi see ei ole alati nii olnud.
Kui ma alustasin aktiivselt sportimisega siis olid minu arusaamad hoopis teised. Teised olid ka eesmärgid 🙂 soov oli ju kaalust alla võtta, seega proovisin võimalikult vähe süüa ja rohkem sporti teha, mis teadagi kurnas mu keha ja tulemus oli see, et tekkisid igasugused isud. Hiljem avastasin enda jaoks jõutrennid ja sellega koos ka hoopis teistsuguse dieedi. See oli väga valgurikkas toitumine. Eesmärk oli siis musklit kasvatada. Sellest ajast mäletan hommikusi munasöömisi ja kapis oli alati sarapuupähklid ja mandlid 🙂 Selajal soetasin endale ka köögikaalu sest kõik toit pidi olema kaalutud. Tagantjärgi meenutada on ju tore, keha oli ilus ja vormis aga kas on võimalik sellise dieediga elu lõpuni elada? Tõenäoliselt on aga minu puhul mitte…lõpuks väsisin ja ei jaksanud “nööri mööda käia”. Pärast “jõudieeti” sain aru, et tuleb leida midagi, mis ei sunni mind väga ja ei piira mind üleliia. Tuleb leida midagi, millega suudan tõesti elu lõpuni elada 🙂
Alustada tuleb eluviisiga, mida suudad ja TAHAD elu lõpuni jätkata!
Kas tõesti on selline võimalus/lahendus ?
Võimalusi ja lahendusi on kindlasti miljoneid aga kas sellel ka positiivne tulemus saab olema, sõltub ikkagi igast inimesest endast. Koos aktiivsete jooksutrennidega leidsin enda jaoks tervisliku toitumise. Mida rohkem lugesin, seda rohkem taipasin, et tuleb muuta oma elustiili. Lugesin palju ja sain palju uut infot.Hakkasin vaikselt tegema samme, et kogu minu pere toituks tervislikumalt. Tegin endale selgeks toidupüramiidi, vajalikud toiduained, mida minu keha igapäevaselt vajab jne.
Hakkasin iganädalast menüüd planeerima, ei teinud enam niipalju emotsioonioste.
Püüdsin ennast võimalikult vähe piirata ja kui tuligi millegi “rämpsu” vastu isu siis püüdsin leida tervislikuma lahenduse.
Tasapisi hakkas mu keha ise mulle “ütlema” mis ta tahab ja millal tahab 🙂 Kui tuli isu magusa järele siis tõesti võtsingi magusat….aga :)….mitte suvalist kommi või saiakest vaid 70% kakaosisaldusega šokolaadi 🙂 Ja sellistes pisikestes “aga”-des peituski kogu saladus.
Muidugi lugejale võib tobe tunduda soovitus: “Tunne oma keha ja oota kui keha sinuga rääkima hakkab”
Nii see paraku on…kõigi meie kehad ja vajadused on erinevad.
Siinkohal mainin kohe ära, et ma ei ole üdini läbi ja lõhki tervisliku toidu sööja. Kindlasti mitte! See oleks järjekordne piirang, mida ma ei suudaks elu lõpuni järgida. Ma püüan mõelda võimalikult tervislikult ja teha valikuid, mis on tervislikumad aga kindlasti ei piira ma nädalavhetustel pannkoogisöömist ja sünnipäevalaual kartulisalati söömist 🙂
PS: Kui tekivad ootamatud isud, tuleb leida põhjus miks see nii on….
Hetkel on mul haigusest tingitud igasugused isud ja kuna ma ei suuda neid taltsutada(ja ei olegi mõtet) siis ma lihtsalt sööngi seda mida tahan. Tõenäoliselt hetkel mingi vitamiini puudus.
Terveks saades alustan kohe vitamiinikuuriga 🙂 ja loodan oma isudest võitu saada.
Ole teadlik sellest mida Sa suhu pistad 😉