Hei! Naljakas….nüüd kui hooaeg on möödas, tunnen ma kohutavalt puudust võistlustest. Ma ei ole veel jõudnud oma sügis-talvise treeningplaaniga tegeleda ja tõenäoliselt sellepärast siblingi ringi nagu peata kana, tahaks nagu midagi teha aga ei oska. Nagu ma mainisin siis tahaks lisaks jooksmisele aktiivselt ka jõuharjutusi teha, et oma teisi lihasgruppe treenida…aga hetkel on motivatsiooni vajaka. […]
Aasta tiksub hoopis teistmoodi kui arvestus käib mitte tavakalendri järgi vaid jooksuvõistluste kalendri järgi :D- Märtsis 1 võistlus, Aprillis 1 võistlus, Mais 5 võistlust jne. ja juba on märkamatult aasta täis saanud. Uskumatu!Ma olen väga palju selle aasta jooksul õppinud, ma olen väga palju kogemusi juurde saanud ja veel rohkem uusi tuttavaid ja sõpru juurde
Oktoober oli minu jooksuhooaja viimane kuu, eks ma jooksen edasi ikka aga võistlusi sellel aastal rohkem ei tule….jooksuvõistlusi, ma mõtlen 😀 Vaatame kuidas suusatamisega läheb aga eelmisel aastal juba kripeldas Tartu maraton 😉 Kokku oli oktoobris 3 võistlust- Paide-Türi rahvajooks, Munamäe-Võru maastikujooks ja Haanja 100.Kilometraaž oli 201,7 km, millest siis 100km tegin ära ühe korraga
….ja ma tunnen ennast juba väga hästi ja eelmist postitust lugedes hämmastab mind tõsiselt millega ma hakkama sain, see oli väga valus katsumus, mis nüüdseks hakkab (uskumatu küll) juba vaikselt ununema. Aga täna tahaks natuke mõtiskleda ja arvamust avaldada oma jooksust ja kõigest mis toimus rajal ja raja ääres. Ma arvan, et mitte ainult mina
Tahaks sissekannet alustada kõige raskematest hetkedest rajal sest need on kõige erksamalt meeles aga ma alustan siiski algusest.Äratus oli kell 5:10. Hommikupuder ei tahtnud kuidagi alla minna, pool tundi hiljem oli see siiski minu kõhus. Eelmisel õhtul olin terve liitri Borjomi ära joonud ja imestasin, et olenemata sellest ei käinud ma kordagi öösel vetsus 😛Nädal
…siis liitu minu facebooki lehega, otsi mind ülesse- Jooks on lahe 🙂 Jagan teiega homme oma emotsioone, mõtteid ja ootamatusi….otse rajalt
Ma olen suutnud ennast natuke maha rahustada, lähen lihtsalt kohale ja jooksen, jooksen palju jaksan ja palju ilm ja olud lubavad. Muidugi ilmataat ei tee asja üldse kergeks, paneb ikka tõsiselt proovile. Hommikul rõdule minnes sain suure ehmatuse osaliseks, tööle minnes avanes selline pilt Võru linnast: Eile õhtul pakkisin enamus asju juba kokku, ainuke suur
Otsustasime Kristiga siis eile õhtul raja üle vaadata…päris tundmatus kohas ei tahaks ka vette hüpata. Kuna päeval olime tööl siis tuli minna õhtul, Võrust teele asudes tundus, et jõuame veel hämaras rada uurida aga kui kohale jõudsime siis oli juba üsna pime.Kõigepealt panime lambid pähe, et pimedas testida (ma olin küll kodus pimedas WC-s lampi
Kardan, et ma ei saa hakkama…kardan ilma, mis lubab miinukraade ja lund….kardan seda tunnet, mis mind võib lõpuringidel tabada….kardan, et unustan midagi eriti olulist koju….kardan, kardan, kardan….igakord kui Haanja 100 peale mõtlen- kardan! Kardan…aga ootan ka 🙂 Ootan, et oleksin juba stardis….ootan, et oleks juba pool maad läbitud…ootan, et teada saada, mida ma tunnen….ootan, et
Eelmine nädal oli vääääga laisk ja ausalt öeldes ma ei saa isegi aru mis toimub, ma olin niiiii väsinud. Jooksma pidin ennast lausa sundima,nädala jooksul jõudsin jooksma vaid kahel korral. Ilma sõbrantsi utsitamiseta oleks need 2 jooksu ka ära jäänud 😛 Ei tea kust selline väsimus aga meelsamini oleks eelmisel nädalal lesinud voodis…..Ometi alustasin vitamiinikuuriga,