Hei!
Naljakas….nüüd kui hooaeg on möödas, tunnen ma kohutavalt puudust võistlustest. Ma ei ole veel jõudnud oma sügis-talvise treeningplaaniga tegeleda ja tõenäoliselt sellepärast siblingi ringi nagu peata kana, tahaks nagu midagi teha aga ei oska. Nagu ma mainisin siis tahaks lisaks jooksmisele aktiivselt ka jõuharjutusi teha, et oma teisi lihasgruppe treenida…aga hetkel on motivatsiooni vajaka. Ma ei teagi kas jääda ootama või otsima hakata….motivatsiooni siis noh 😀
Kuigi ma tunnen võistlustest puudust ja möödunud suvele mõeldes tuleb mõnus irve näole, olen ma hetkel väga laisk olnud. Haanja 100-le mõeldes on see ainult positiivne, kehal on vaja taastuda aga ma ei saa seda lõpmatuseni ettekäändeks tuua 😛 tuleb hakata tegutsema.
Siinkohal pean silmas nii trenni kui ka toitumist. Kurb aga ma olen lasknud ennast käest. Mis toitumisse puutub siis teoooria on ilusti meeles aga kui praktikaks läheb siis on kõrvades tropid ja silme ees klapid 😀 Ma ei taha ennast kuidagi sundida ka ja dieedid mulle ei meeldi sest nende lõpptulemus on see, et millalgi oled jälle sealsamas alguses kust kunagi alustasid….seega ma ootan, et kõik tuleks iseenesest.
Tegelikult ei olegi väga palju virisemiseks põhjust, samad riided lähevad ikka selga mis kevadelgi aga kui tähelepanelikult vaadata siis keha on kuidagi lõdvaks läinud 😀 päris liibuvat selga ei tõmba 😛
Kui nüüd mõtlema hakata siis see “lebotamine” on justkui iga aastane tsükkel sest eelmisel aastal juhtus täpselt samamoodi… sügisel, enne talve muutusin väga laisaks ja ei viitsinud toidule suuremat tähelepanu pöörata. Ja siis kui olin paar nädalat selles lebofaasis istunud, sai villand (loe:kõrini) 🙂
Mulle tundub, et kohe-kohe saab hetkel mul ka villand….sest juba eile õhtul jooksmas käies ja Kristiga lobisedes jõudsime sinnamaale, et järgmisest nädalast on jõusaali laks. Eks paistab….ma ei ole eriline jõusaali fänn aga ma siiski annan endale võimaluse proovida, loodan, et meeldib sest keha on vaja kevadhooajaks treenida. Ja ma olen täiesti kindel, et kui jõusaal saab kavasse võetud, läheb ka söömine ree peale.
Olenemata sellest, et olen hetkel söömisega nats liialdanud, menüüsse on lisandunud rohkem kui tavaliselt koogikesi. Ega ma ei ole kunagi endale keelanud koogikesi aga tuleb osata peale ühte tükki piiri pidada, mida ma hetkel ei ole suutnud 😀
Aga mul on ikkagi hea meel, et olen suutnud oma teatud rituaalidele truuks jääda :)…näiteks hommikune pudrusöömine (vahel ma imestan isegi, et harjumuse jõud on nii suur, et mõnikord on äratus hommikul kell 4:30 ja mina leian ennast ikka pliidi ääres putru keetmast ), igahommikune lusikatäis mett+ klaas vett, rohkelt juurikaid ja puuvilju põhiroa kõrvale, igapäevane veetarbimine ja mõned asjad veel…juba peaaegu aasta olen nüüd hommikuti blanki teinud. Ma arvan, et need mõned rutiinsed liigutused on mind hoidnud enam vähem õiges kaalus ka sest seedimine ei ole kordagi rivist väljas olnud 😉
Isegi kui on trennivaba päev lohutan ennast mõttega, et tööle-koju kõnnin edasi-tagasi 2km ja lisaks see, et elan viiendal korrusel 🙂
Nojah, eks vabanduse leiab iga loll 😛
Mis ma siis tahan öelda- tuleb jalad kõhu alt välja võtta ja tegutsema hakata.
Ja mul on hea meel, et mul on kambajõmmid kellega seda kõike teha, üksi oleks ikka igavene pussimine ja tõukamine…aitäh neiud K-d 😉
Kohtumiseni jõusaalis 😉