Umbes pool aastat tagasi läks minu Polar Vantage M2-l üks nupp katki ja üsna ootamatult algas minu elus periood, kus liikusin täiesti ilma spordikellata. Alguses mõtlesin, et mis seal ikka. Olen ju nii palju aastaid jooksnud, tunnen oma keha ja oskan ometi ilma kellata ka liikuda. Ja tegelikult oskasingi. Jooksin, kõndisin ja matkasin. Kui tahtsin joosta viis kilomeetrit, siis teadsin oma tavapäraseid ringe nagunii peast. Tempot vaatasin tunde järgi ja pulssi ei vaadanud üldse. Mõnes mõttes oli see isegi päris vabastav. Ei mingit pidevat numbrite jälgimist ega pärast trenni graafikute uurimist. Aga mida kauem ma ilma kellata olin, seda rohkem sain aru, et midagi on siiski puudu.
Mitte kell ise, vaid info. Enesetunne on oluline, aga alati ei räägi see kogu tõde. Kui ma nüüd uue Polar Vantage M3-ga uuesti jooksma hakkasin, sain üsna kiiresti aru ühest asjast: olin ilma kellata joostes muutunud päris heaks… liiga kiiresti jooksmises. Ehk siis tegelikult oli pulss palju kõrgem, kui ma olin arvanud.
Enda arvates tegin täiesti mõnusaid ja rahulikke jookse. Kell aga näitas üsna kiiresti, et pulss tahab minna kõrgemale, kui mina oma enesetunde järgi oleksin arvanud. Ja just siin tuli mulle uuesti meelde, miks mulle spordikell tegelikult meeldib. Kell ei ütle mulle, kas jooks oli hea või halb. Seda otsustan ikka mina. Aga ta annab mulle juurde info, mida ma ise tunnetada ei saa. Kui eesmärk on teha rahulik jooks, saan pulsitsoonide järgi päriselt kontrollida, kas ma jooksen rahulikult või ainult arvan, et jooksen rahulikult. Kui eesmärk on pikem treening, saan jälgida tempot, distantsi ja koormust. Ja hiljem saan vaadata, kuidas keha sellele reageeris. Praegu on see minu jaoks eriti oluline, sest olen võtnud eesmärgiks taas maratoni joosta. Siin ei taha ma enam iga trenni lihtsalt „ära teha“. Mul on vaja aru saada, mida ma teen ja miks ma seda teen.
Spordikell ei ole ainult jooksjatele
Ma arvan, et vahel tekib spordikellast rääkides tunne, nagu oleks see eelkõige maratoonarite, triatleetide või väga tõsiste harrastussportlaste vidin. Tegelikult näen ma seda nüüd hoopis teisiti. Kui sinu eesmärk on lihtsalt rohkem liikuda, võib juba sammude, päevase aktiivsuse ja une jälgimine anda päris hea pildi sellest, kui aktiivne sa tegelikult oled. Meil kõigil on päevi, mil tundub, et oleme hommikust õhtuni ringi toimetanud, aga tegelikku liikumist on olnud üllatavalt vähe. Kui käid kõndimas, saad vaadata distantsi, aega, marsruuti ja pulssi. Kui jooksed tervise pärast paar korda nädalas, aitab kell märgata, kas kõik jooksud kipuvad kogemata üheks ja samaks keskmiselt raskeks trenniks muutuma. Kui aga treenid juba konkreetse eesmärgi – näiteks poolmaratoni või maratoni – nimel, muutub info veel olulisemaks. Siis tulevad mängu pulsitsoonid, treeningkoormus, taastumine, uneinfo ja pikema aja jooksul tekkivad trendid. Minu jaoks ongi kõige väärtuslikum mitte üks konkreetne number, vaid tervikpilt.
Ja siis tuli Norra
Väga hea näide sellest, miks kell ei ole minu jaoks ainult jooksukell, oli meie hiljutine Norra reis. Trolltunga matk ei ole ju jooksutrenn. See on pikk päev mägedes, palju tõusu ja langust ning tundide kaupa liikumist. Seal oli mul eriti põnev pärast vaadata, mida see päev tegelikult tähendas. Kui kaua liikusime, kui pika maa läbisime, kuidas muutus kõrgus, milline oli pulss ja kui suure koormuse selline päev kehale andis. Mägedes on kõrguseinfo minu meelest üldse üks neist asjadest, mida kodus Võrumaa metsade vahel joostes nii väga hinnata ei oskagi. Trolltungal muutus see aga järsku väga huvitavaks – kui kõrgel oleme, kui palju oleme tõusnud ja mida kogu see matk organismilt nõuab. Polar Vantage M3 GPS ja baromeetripõhine kõrguse mõõtmine annavad sellise matka kohta juba hoopis teistsuguse pildi kui lihtsalt teadmine: „Täna kõndisime väga palju.“ Ja mulle meeldib pärast oma liikumisi kaardilt vaadata. Eriti reisidel ja matkadel. See on natuke nagu digitaalne mälestus sellest, kus ma päriselt käisin.
Kõige suurem üllatus on olnud hoopis uni
Kui ma enne uue kella saamist mõtlesin eelkõige jooksmisele, pulsile ja treeningutele, siis tegelikult olen viimasel ajal kõige rohkem vaadanud hoopis une ja taastumise infot. Uni on mulle alati väga oluline olnud. Aga ka siin kehtib sama asi mis jooksmisega – enesetunne annab palju infot, kuid andmed lisavad sellele hoopis teise kihi. Polar jälgib öö jooksul und ja taastumisega seotud näitajaid ning hommikul on päris huvitav võrrelda, kas minu enda tunne ja kella hinnang lähevad kokku. Sageli lähevad. Vahel aga mitte. Ja mida rohkem ma treenin, seda olulisemaks see minu jaoks muutub. Treening ise on ainult üks osa tervikust. Teine pool on see, kas keha jõuab sellest taastuda. Ma ei taha kindlasti jõuda selleni, et hommikul otsustan ainult kella põhjal, kas olen välja puhanud või mitte. Kui mina tunnen ennast suurepäraselt ja kell arvab midagi muud, siis ma ei hakka sellepärast ennast halvasti tundma. Aga pikema aja jooksul tekkivaid mustreid on väga põnev jälgida.
Kas spordikella on siis vaja?
Pärast poolt aastat ilma kellata ütleksin: ei ole vaja. Liikuda saab ilma selleta suurepäraselt. Joosta saab. Matkata saab. Maratoni saab tõenäoliselt ka joosta. Aga mina enam ei taha ilma. Sest minu jaoks ei ole spordikell lihtsalt seade, mis ütleb, mitu kilomeetrit ma täna jooksin. Seda teadsin ma enamasti ilma kellatagi. Minu jaoks on oluline, et kell aitab mul oma keha ja liikumist paremini mõista.
Kas ma päriselt jooksin täna rahulikult? Kui suur oli selle trenni koormus? Kas viimased nädalad on läinud liiga hoogsaks? Kuidas ma taastun? Kuidas ma magan? Kui palju ma tegelikult päeva jooksul liigun? Mis toimub mu pulsiga? Kui pikk ja koormav oli meie päev Trolltungal?
Ükski neist numbritest ei pea hakkama minu elu juhtima. Aga koos annavad need mulle infot, mille põhjal saan mina ise paremaid otsuseid teha. Ja võib-olla just see ongi suurim erinevus võrreldes ajaga, kui ma aastaid tagasi esimest korda spordikella kasutasin. Siis huvitas mind kõige rohkem, kui kiiresti ja kui kaugele ma jooksin. Täna huvitab mind palju rohkem see, kuidas mu keha selle kõige juures ennast tunneb ja toime tuleb. Võib-olla sellepärast tundubki spordikell mulle praegu väärtuslikum kui kunagi varem. Mitte selleks, et rohkem ja kiiremini teha, vaid selleks, et teha natuke teadlikumalt.
Kes soovib Polar Vantage M3 mudeliga rohkem tutvuda, siis soovitan vaadata Polari ametliku maaletooja e-poodi oleterve.ee
