Päris mitu päeva on taas möödas ja ma pole siia oma argipäevikut täitma jõudnud. Aga pole hullu, ma lohutan end mõttega, et isegi kui ma ei jõua siia iga päev, siis järjepidevus on kõige olulisem ehk siis jõuan siis kui jõuan aga tähtis, et ma aeg ajalt siia kirjutama jõuan. Nädalavahetusel sai natukene sünnipäeva […]
Piinlik! Juba ma toppan aga ma pean end sundima. Nii ma istun praegu trepil ja kirjutan seda postitust. Valvan Ronni und ja jälgin, et Rosanna mängides liiga valjuhäälseks ei läheks. Eile ei jõudnud tõesti siia kirjutama, sest terve päev oli kuidagi kiire-kiire-kiire. Ma püüdsin seda kirjutamist mahutada oma hommiku toimetuste sisse aga niipea, kui ma
Eile, kui ma palusin teil meenutada, millal oli teie esimene kokkupuude Jooks on lahega, siis mitmed teist on minuga juba blogi algusaastatest. Ja mu süda läks seest nii soojaks ja mulle meenus, kui suure kirega ma blogisin- igapäevaselt. Täna on mul aga millegipärast nii suur aukartus siia tulla. Et kui juba blogida, siis see teema
Mõtteid on nii palju, et ma ei oska kuskilt alustada…naljakas! nüüd kui mul on iga päev võimalus midagi kirjutada ja mõtted erinevatesse postitustesse ära jagada, ei suuda ma seda teha…ok, ma proovin siiski hommikused mõtted järjekorda panna.Blogimine, mis see minu jaoks tähendab? Nagu paljud, alustasin ka mina blogitamist vaikselt, salaja ja enda jaoks. Mitu kuud