Päris mitu päeva on taas möödas ja ma pole siia oma argipäevikut täitma jõudnud. Aga pole hullu, ma lohutan end mõttega, et isegi kui ma ei jõua siia iga päev, siis järjepidevus on kõige olulisem ehk siis jõuan siis kui jõuan aga tähtis, et ma aeg ajalt siia kirjutama jõuan. Nädalavahetusel sai natukene sünnipäeva […]
Piinlik! Juba ma toppan aga ma pean end sundima. Nii ma istun praegu trepil ja kirjutan seda postitust. Valvan Ronni und ja jälgin, et Rosanna mängides liiga valjuhäälseks ei läheks. Eile ei jõudnud tõesti siia kirjutama, sest terve päev oli kuidagi kiire-kiire-kiire. Ma püüdsin seda kirjutamist mahutada oma hommiku toimetuste sisse aga niipea, kui ma
Eile, kui ma palusin teil meenutada, millal oli teie esimene kokkupuude Jooks on lahega, siis mitmed teist on minuga juba blogi algusaastatest. Ja mu süda läks seest nii soojaks ja mulle meenus, kui suure kirega ma blogisin- igapäevaselt. Täna on mul aga millegipärast nii suur aukartus siia tulla. Et kui juba blogida, siis see teema
Minu käest on väga-väga paljud tuttavad küsinud, et kuidas sa kõik oma toimetused ühe päeva sisse ära mahutad, arvestades, et sa juba kell 21:00 magad 😛 Kohati on see isegi väga naljakas sest tõesti ma olen kogu aeg liikvel ja teen midagi. Ma teen kõike jooksupealt 🙂 Meie peres on äratus kell 6:30. Mina alustan