Vastseliina linnuse jooks liitus pikamaajooksusarjaga eelmisel aastal, üsna värske jooks teine, raja pikkuseks 12,1km.
 |
| Allikas:Võrumaa Spordiliit. Võistluskeskus |
Nagu ka eelmisel aastal, oli ka seekord jooksupäeval Vastseliina linnuses avatud uste päev ja programm oli päris mitmekesine, tegevust paistis olevat kõigile.
Eesootav võistlus oli Getrini jaoks seni pikim jooks/võistlus. Natuke muretsesin sest eelnev nädal oli üsna intensiivne- esimene tõsisem ettevalmistusnädal sügiseseks poolmaratoniks. Jah, nüüd on see siis kõva häälega välja öeldud- Getrin läheb sügisel Tallinnas jooksma oma elu esimest poolmaratoni. See oli Getrini mõte ja kui esialgu ma kahtlesin, siis nüüd olen natuke aega ise ka selle mõttega harjuda saanud. Etteruttavalt ütlen siis, et peale Vastseliina jooksu on tekkinud minus taas kõhklused, kahtlused…äkki liiga vara siiski…
Tütre nädalasse oli mahtunud juba mitu erinevat jooksutrenni- sörk, kiirendused, võimlemine.
Ja nädala lõpus oli kava järgi üks pikk jooks, kindlasti ei pidanud see olema 170 pulsiga, raskete tõusudega maastikujooks aga midagi ei olnud teha. Sarja jooks oli ka vaja ära joosta, niisiis sai kavas natuke vangerdusi tehtud ja pikajooksupäevaks sai laupäev ja pühapäevast sai puhkepäev 🙂
Õnneks sai laupäeva hommikul rahulikult ja kaua magada, igaksjuhuks olin siiski pannud ka äratuse kell 9:00 ja oh imet, vaid mõned minutit enne kella helinat oligi minu uni läinud. Olin ennast ilusti välja puhanud.
Hommikusöögiks mitmeviljapuder chia seemnetega, võileib ja kohv- traditsiooniline staff 🙂
Getrin plaasterdas oma veriseid kandasid, mis tutikad jalatsid olid paar päeva tagasi tekitanud. Ütles, et kõndida on valus aga joosta kannatab. Veel üks põhjus juures mis pani muretsema.
Palusin tal kohe mitu kihti plaastreid panna sest ausalt, vaatepilt oli üsna õõvastav ja väike hirm oli küll, et kuidas ta selle pika jooksu täna ära jookseb.
Enne väljasõitu vaatasin veel FB-st juhiseid kuidas Vastseliina jõuda ja nägin seal ka videot eelmise aasta rajast, näitasin seda siis ka Getrinile, et teaks mida oodata.
Kella 11 paiku hakkasime Getriniga kodust liikuma. Kuna eelmise aasta jooksust tõesti suurt midagi ei mäletanud, siis palusin Getrinil eelmise aasta postitus üles otsida ja see kõva häälega ette lugeda.
Põnev oli kuulda kellegi teise suust iseenda mõtteid 🙂 Kõik tuli meelde küll!
Sain natuke aimu tempost ja lõpuajast. Kuigi see teadmine midagi juurde ei andnud.
Kohale jõudes, võttis Getrin numbrid, mina käisin vetsus. Istusime korraks maha, mitte maha vaid pingile…aga no oleks vist pidanud ikka maha istuma, sest püsti tõustes avastasin, et tagumik naksub, istusin vaigu sees. Tagumik oli kenasti pruuni lögaga koos. Õnneks Getrin teatas, et tal varupüksid kaasas. Milline vedamine. Niisiis jooksin Getrini uute Nike pükstega 🙂
 |
| Ilusad numbrid seekord- 22 ja 44 🙂 |
Stardipauku ei kõlanud, loeti sekundeid ja nii see rahvamass liikuma hakkas.
 |
| Allikas:Võrumaa Spordiliit. Start |
Otsustasin seekord, et jooksen Getrini seljataga. Sellega väldin asjatut pidurdamist ja edasi-tagasi sõelumist. Valmistasin ennast siis ette, et mingit tempojooksu siiski ei tule, vaikne kulgemine.
Oma maratonieelsed tempotrennid pean ikka ise planeerima 🙂
 |
| Allikas:Võrumaa Spordiliit. Esimesel kilomeetril |
Jäime suuremast rahvamassist kohe taha poole, vaatasin isegi korraks kella, et tempo liiga aeglane/kiire ei ole. Plaan oli h ä s t i rahulikult joosta. Vaja oli ikka tütar tervelt finišisse viia.
Teise kilomeetri alguses sai kohe ohtralt tõuse võetud aga kuna Getrin enamasti tõusul jooksis, siis läksime päris mitmest jooksjast seal isegi mööda.
Edasi kulgesime vaikselt, sirgete peal oli mitmeid möödujaid. Küsisin vahepeal Getrini pulssi, see oli enamasti 170 kandis, samalajal kui minul 135-140.
Mingist tempo tõstmisest ei saanud isegi mõelda. Üritasin tütart hingama õpetada- läbi suu ja sügavalt aga tal oli ikka oma tehnika 🙂 Ma ise tunnen kuidas mind tõusudel õige(minu jaoks õige) hingamine tohutult aitab, kohe läheb palju kergemaks.
Kui Getrinil käis tõsine võistlus, siis minul oli aega loodust nautida ja mõtteid mõelda.
Enamus rajast kulgesime Geteriniga kahekesi, viis viimast kilomeetrit olid meiega ka kaks tüdrukut. Paar kilomeetrit enne lõppu läks üks roosa särgiga tüdruk meist ette ja teine tüdruk jäi maha.
Kui lõpuni oli jäänud 2km, vaatasin kella ja lukku läks eelmise aasta aeg 1:09…
Viimastel kilomeetritel tempo püsis, oli selline tasane kulgemine.
Viimase kilomeetri alguses ehmatas küll Getrin mind ära kui hingates imelikku häält tegi, nagu oleks hing kinni jäänud. Ma pidin teda lausa sundima seisma jääma, sest tema muudkui kimas edasi.
Ütlesin siis, et liigume alles siis edasi kui kõik ok.
Ma jõudsin juba igasuguseid õudukaid mõelda….juba tundsin süümekaid, et üldse nii pikale võistlusele olin tütart lubanud.
Aga hetk hiljem oli kõik korras ja juba ta jooksis edasi, küsisin küll tuhat korda, et kas valutab või pistab või….
Kõik oli korras ja isegi kiirendas veel enne lõppu.
Aga see kõrge pulss ja esimene pikk distants tegid oma “töö”
Edasistes treeningutes on nüüdsest palju madala pulsi trenne ehk siis kui vaja teeb kiirkõndi aga pulssi üle 130 ei lase.
Lõpus tekkis jälle võistlusmoment kui meie tagant tulijat ergutati mööda minema. Ütlesin Getrinile, et võtku väga rahulikult, ei ole mõtet (täna) enam pingutada. Suur ja raske töö on tehtud, nüüd vaja vaid vormistada ja see ei oma üldse tähtsust kas kaotad või võidad ühe koha 🙂
Tähtis, et sellega hakkama said (Y)
 |
| 300m enne finišit |
Nagu ma FB-s kirjutasin:
“Me ei lõepta siis kui oleme väsinud, me lõpetame siis kui oleme finišis” 😉
Ja nii me lõetasime sarja seitsmenda jooksu. Kolm veel!
Numbrites:
Aeg: 1:23:58
Distants: 12,1km
Keskmine tempo:6:53/km
Keskmine pulss: 147
Kalorikulu:668 kcal
Getrini N16- 6 koht (III koht hetkel kuue jooksu kokkuvõtes)
Kohtumiseni juba 15.08 Lasval !
 |
| Allikas:Võrumaa Spordiliit. Värske vesi ootamas lõpetajaid |