Juba 5 päeva pärast Riiat tuli jälle stardis olla. Ei tahtnud loobuda ka, ikka tahaks kogu sarja läbi teha. Seekord oli siis Võrumaa pikamaajooksusarja kolmas jooks- Võru-Väimela maanteejooks. Trenni jaoks on viimasel ajal nagunii nii raske aega leida ja antud jooks oli hea võimalus teha üks trenn peale maratoni …ja enne laupäevast PAF-i
 |
| Otse töölt starti |
Starti läksingi mõttega teha üks korralik natuke kiiremas tempos trenn, kuidas see mul õnnestus, saad lugeda alljärgnevatelt ridadelt.
Stardis olin üsna vara- tund aega enne. Pere meespool oli tulnud mulle kaasa elama. Istusin natuke autos siis otsustasin Kristile vastu sörkida.
Tagasi stardipaika jõudes võtsime oma numbrid ja lobisesime niisama, aeg venis 🙂 Väga vara sai ikka kohale mindud. Tegime veel ühe sörgi koos Monika ja Meriliiniga ning varsti võiski stardijoonele koguneda. Päike oli maru kiiresti kadunud ja kohale olid saabunud tumedad pilved. Paar minutit enne starti saime ka vihmapiiskasid tunda.Tuli kõvasti keksida, et keha soe oleks.
 |
| Stardijoonel |
 |
| Start! |
Pärast stardipauku panid kõik liduma, mina vaikselt järele. Start oli allamäge ja tempo tõusis kohati ikka kiiremaks kui olin arvestanud aga samas hoidsin ennast ikkagi tagasi, sundisin vaiksemalt minema. Aga viimasena ka ei tahtnud sörkida. Kohe alguses sain aru, et maraton on veel jalgades, kuidagi väga kummaline tunne oli jalgades, nagu oleks pakud all ja ei olekski minu jalad 🙂
Pärast paari kilomeetrit kadus kummaline tunne jalgadest, püüdsin lihtsalt tempot hoida ja joosta stabiilselt.
Ärge saage minust valesti aru, ma ei sörkinud, ma ikka pingutasin ja hingeldasin elu eest, raske oli! Hirm tuli peale kui mõtlesin, et laupäeval tuleb Tartus ka üks kiire jooks teha ja 10km rajal vastu pidada.
Samas oli hea eile joosta, ei pidanud midagi tõestama ja mul oli vabandus varnast võtta- viis päeva tagasi läbisin maratoni 🙂 Nii ma jooksin ja jutustasin mõtetes oma kaasjooksjatega…”Jah, täna lasen teil mööda liduda, ma jooksin ikkagi viis päeva tagasi maratoni!”, “Täna teen ainult trenni, minge, minge, ma pean veel laupäeval ka võistlema!” 😉
Kilomeeter enne lõppu nägin kellalt , et olin tempot alateadlikult tõstnud. See vist juhtub alati enne finišit. Staadionil sai isegi paar möödajooksu tehtud ja oligi finiš käes.
Tundsin ennast nii hästi kui teadvustaja teatas, et finišis on naine kes läbis 5 päeva tagasi põrgu kuumuses Riia maratoni. Oehh, vähemalt ma ei pea hakkama vabandama miks ma nii aeglane olin :D, keegi rääkis juba minu eest 🙂
Ivar küll tegi mu maratoni aja 10 minutit paremaks aga mul endal oli ka pea sassis enne kui taipasin, et ta oli minu maratoni ajaks hõiganud 3:38, tegelikult ikkagi 3:48 🙂 Vaevalt keegi isegi märkas 😛
Igaljuhul olin ma finišis ajaga 27:37 ja üllatuseks avastasin, et väga-väga kehvem ei olnudki eelmisest aastats. 2012 aeg oli 26:51
Kes tahab eelmise aasta jooksust lugeda siis seda saab teha siit
Numbrid:
Keskmine pulss 171
Keskmine tempo 4:38/km
Ringiajad:
Lap1- 4:21/km
Lap2- 4:36/km
Lap3- 4:42/km
Lap4- 4:44/km
Lap5- 4:48/km
Lap6- 4:38/km
Kohtume homme Tartus!
Pildid Võrumaa Spordiliidu pildigalerii