Kuna nohu ei tundunud enam nii hull siis otsustasin ikkagi minna. Enesetunne ei olnud just kõige parem aga miski kuskilt nagu oleks tagant tõuganud ja öelnud, et mine ikka! 🙂
Eelmise aasta mälestused olid ka positiivsed ja midagi karta ei olnud, rada meeldis hullult mulle, seega otsustasin minna.
Merikese promo FB-s oli ka natuke tõukekaks- kõik ju lähevad 🙂
Peale tööpäeva vahetasin riided, võtsin Kristi peale ja suundusime koos võistluspaika.
Mul ei olnud mingeid ootusi ega eesmärk, nagu ikka, ei teinud ma eeltööd, et vaadata eelmise aasta tulemusi. Isegi distantsi pikkus ei tulnud esialgu meelde, niipalju mäletasin, et alla 10km pidi olema.
Tütar veel kurjustas, et kuidas ma ei tea kui pikk jooks tuleb, äkki tuleb maraton joosta 😀
Natuke kartsin, et haiguse tõttu võib raskem joosta olla, et kas ma tunnen ära kui südamel on raske, pulsivööd ei ole mul jätkuvalt. Seega tegin endaga kokkuleppe, et jooksen hea enesetunde piiril, nii kui kuskilt raske hakkab, võtan tempo maha ja kasvõi kõnnin. Esialgne mõte oligi, et sörgin tänase ringi läbi aga siis mõtlesin, et jooksen ikka nii kõvasti kui hetkel jaksan 🙂
 |
| Foto: Võrumaa Spordiliit |
Stardis tundus mulle, et kogu seltskond läks ja läks ja läks…aga siis ma mõtlesin, et oi kui tubli ma olen, suudangi hoida normaalset tempot, ei vura nagu hull minema. Nii mõnus oli joosta teades, et mul ei olegi kohustust maksimaalselt pingutada, minu vabandus täna oli nõme nohu 🙂
Aga ma jooksin ja jooksin ja enesetunne oli super, mulle nii meeldisid need langused ja tõusud, kilomeetrid möödusid väga kiiresti. Väga lahe jooks oli, nautisin tõesti sajaga ja ei pingutanud üle.
Lõpp tuli kiirelt, natuke kahju oli isegi, et nii kiiresti jooks läbi sai 🙂
Nii see jooks seekord kulges.
Koju jõudes ja peeglisse vaadates, sain paraja šoki- nägu oli nagu punapeet 😀 Ma ei ole varem nii punast nägu näinud- täitsa hullumeelne!
Ise veel mõtlesin, et ei tea, mis see pulss võis siis täna olla…enesetunne oli ju super.
No ju ma ikka pingutasin, et see nägu nii punaseks tõmbas 😛
Eelmise aasta tulemusele jäin ikkagi alla kuigi selle ja eelmise aasta olukordasid arvestades oleks võinud tulemused täitsa üks ühele olla. Eelmisel aastal jooksin päev enne antud võistlust oma sünnipäevajooksu- 30km 🙂
Aeg: 34:44 (eelmisel aastal 33:20)
Tempo 5:00/km
Hea oli kellalt vaadata, et tempo oli väga ühtlane- esimesest kilomeetrist kuni Munamäe tõusuni(2km enne lõppu), seal langes tempo natuke ja siis viimasel kilomeetril jälle tõusis.
Igaljuhul hea jooks oli, tunne oli mõnus.
Peaks ennast enne igat võistlust haigeks mõtlema 😛
Toredat, toredat 24-ndat aprilli teile kõigile 😉
Luban teil kõigil ühe tordiampsu võtta 🙂