Üleeile jõudis mulle kohale….peale seda kui poeg ütles, et võiks jooksma minna ja mina vaatasin aknast välja ning ütlesin “mkmmm”. Väljas oli ju täitsa pime!!!
Mis saab edasi? Linnas olid ju tänavad valgustatud ja ma võisin kuni Puigani joosta valgustatud rajal ükskõik mis kella ajal.
Ok, ma võin ju natuke investeerida ja soetada endale pealambi aga see ei muuda fakti, et maantee ääres on päris tihe mets ja kui sealt peaks keegi välja hüppama….ärge naerge!
Ma räägin…
See oli vist teisipäeval, läksin koos Robiniga jooksma, vihma sadas aga kuna poiss oli ikkagi nõus siis ei saanud ma ära ka öelda. Jooksime u. 1km kui Robin võttis kõnnisammu, jätsin ta lonkima ja jooksin ise edasi, et tagasitulles võtan ta uuesti “peale”.
Ja kui ma oma ringilt tagasi tulin, kuulsin juba kaugelt, et Robin hõikab mind, jooksin lähemale ja selgus, et põder oli paari meetri kauguselt üle tee läinud, poeg oli täitsa šokis. Ise oleks ka vist püksid täis teinud 🙁 😛
Ok, kits, jänes või rebane, kes on niikuinii meil heinamaal igapäevased külalised aga PÕDER, see on ju suur loom.
Ei tahaks põdraga küll jooksurajal kohtuda, no-no!. Täitsa jama, mul on ennegi läbi metsa joostes loomakartus olnud aga seni ei ole õnneks peale tedre kedagi näinud aga isegi see pisike teder võib pulsi korraks nii lakke viia, et tükk aega läheb enne kui pulss normaliseerub 🙂
Sellised probleemid mul siis maal.
Ei teagi kuidas ma edaspidi oma jooksutrennid teen. Eile sain küll enne pimedat ära joostud aga reaalsus on see, et kui kell 17 lõppeb tööpäev siis jõuan natuke enne kuut koju ja hakkan süüa tegema. Ja kui lõpuks on aega, et õue minna on kell 19 ja hakkab juba pimedaks minema 🙁
Hakkasingi juba alternatiivide peale mõtlema, et äkki hakkan jälle jõuharjutusi tegema (mida ma üldse nii väga ei naudi).
Tahaks ikka joosta, see on ju see mis mulle meeldib. Tütar pakkus pool naljaga välja, et teeksin kohapeal jooksu. Milline see veel välja näeks :D?
Kas on mõtteid, ideid?
Iseenesest on hetkel väga ilus sügis ja niikaua kui julgen ja võimalust on, käin ikka jooksmas.