Rakvere Ööjooks

 Et kogu lugu ära rääkida, alustan algusest….

Mul oli terve reedene päev vabaks võetud, et käia koos tütrega Tartus šoppamas. Pärast juuksurit jäi aga aega nii väheks, et šoppamine tuli käigu pealt ja kiirkõndides teha 😉
See selleks, selline kiire tempo linnas, ei lubanud mul ka korralikult süüa. Kui ükskord sõbranna juures maandusime siis tegin endale ka süüa (Salvesti makaroniroog), mõtlesin, et peaasi, et süsivesikud 😀
Kuna kell tiksus halastamatult siis oli järgmineks planeeritud etteaste Katsi Patsidel
Sain endale jooksupatsid pähe. Lahe! Mul võiks enne igat võistlust oma isiklik Kats olla 😛 (Nii kahju, et ma pilti ei teinud 🙁 )
Aeg oli juba sealmaal, et pidin ennast maantee äärde organiseerima, et Rakvere poole sõitev transport saaks minu ka peale võtta.
Mitme teeremondi pärast jäime Rakveresse hiljaks, õnneks oli autojuhil tuttav stardikohas, kes sai meie stardimaterjalid võtta. Uhhh, läks õnneks….
Rakvere jõudsime u. 20:15. Melu oli juba paljutõotav. Ilm oli täitsa mõnus. U. 20 kraadi sooja ja vilu.
Mind panid natuke muretsema minu vaikselt tunda andev peavalu ja terve päev õrnalt valutanud kõht…
Lisaks minu väga lahja ettevalmistus ööjooksuks (1 treening- 14km nädala jooksul ) ja ebakorrapärane toitumine päeva jooksul. Kõik need asjad, panid mind väga negatiivselt mõtlema eelseisvale jooksule.
Mida aeg edasi seda rohkem mõtlesin ma al. kas oli vaja nii pikk sõit ette võtta, et sellise ettevalmistuse ja enesetundega võistlusele minna ja veel oma rekordit püüdma 🙁
Ütleme nii, et ma olin üsna õnnetu, samas püüdsin mõtteid mujale ajada.

Stardinumber oli 2461. Ei tea mille järgi see number antakse aga vahet ei olnud, stardikoridoris olime kõik koos, ma sain jälle üsna ette stardis.
Pool tundi enne tegime soojenduse ja pärast jooksu ennast venitades, avastasin, et minu päevane šoppamine on tagumikus ja jalgades kõvasti tunda 🙁
Kuidagi liiga palju negatiivseid märke…..

Täitsa esireas 🙂

10 min. enne olime stardis, ausalt äeldes ma pole ennast kunagi enne starti nii tuimalt tundnud, kuulasin muusikat ja vaatasin taeva all toimuvat šõud.
Kui stardini oli jäänud minut, ütles minu geps ülesse, hakkasin siis kella uuesti seadistama kui kõlaski stardipauk. Ma siis sörkisin vaikselt kõigiga kaasa, ise koguaeg oma kella pusides, no lõpuks u. 1 min. hiljem sain kella tööle…uhhhhh….ma ei oleks kuidagi osanud ilma kellata joosta. Ma olen üsna kindel, et tempo oleks palju aeglasem olnud.

Eelmisel aastal oli Rakvere jooks vist ainuke, kus mul musa kaasas, ka seekord otsustasin musaga joosta. See oli väga hea otsus! Hoidis mu tuju üleval. Tütar oli mind varustanud kõige uuema popmuusikaga ja tempo oli ÄGE 😉

Kõige tähtsama juurde- jooksust….

Arvan, et algus oli alguse kohta ikka väga aeglane, vast 5:00/km tempos. Aga see oli ainult positiivne, edasi ei tekkinud kuskil väsimustunnet.
Rahvast oli palju ja kuna kõik, nii 5km, 10km ja 21km jooksjad startisid koos siis ootasin, et saaks neist lahti. 5km läks kiiresti. Järgmine eesmärk oli joosta 10 km ja vaadata siis mis enesetunne on. 10 oli joostud ja minu kell näitas 47min, no ma pidin sinn u. ühe minuti otsa lisama aga ikkagi aeg oli vinge, joosta enam vähem samas tempos, mis 10km distantsil nädal tagasi 🙂
See andis jõudu juurde aga olin maru ettevaatlik, et äkki on kohe “sein” ees ja jooks on läbi. Veel kolmandal kilomeetril olin mõelnud, et kui tuleb katkestada siis pole midagi teha.
Jätkuvalt andis peavalu aeg ajalt tunda ja kõhus oleks nagu õhupall olnud. Üllataval kombel see siiski minu jooksurütmi ei seganud.
Kuna ilm oli vilu ja järjest jahedamaks läks siis üllatus, üllatus ma ei tundnud kordagi vajadust joogipunkti kasutada. Aga mida ma kasutasin ? kasutasin kummikomme, mille olin enne starti kohapealt telgist ostnud. Vot seda marki polnud enne proovinud ja ma olen täiesti kindel, et see õhupall minu kõhus oli tingitud neist kommidest 🙂

U. 12 km hõikas keegi tee äärest, et olen 32 naine, vaatsin enda ümber, et kellega ta räägib aga minu ees ega taga ei olnud naisi….kas tõesti?
Andis jälle mõnusa tõuke edasi minna 🙂

Peab mainima, et ma olen täiesti oma tempos kinni, niipalju kui ma üritasin kellekagi kaasa minna, ei sobinud se mulle kohe üldse. Niisiis jooksingi enamuse ajast üksi, vahepeal haakis keegi mulle taha ja siis mõne aja pärast panid mööda…
Aga kuskil seal 13km kandis tuli mu kõrvale üks kutt ja uskumatu mulle sobis tema tempo ja me panime vist u. 3km koos väääääga vinges tempos, ma ei tea kust minu jalad selle kiiruse said aga ma tundsin ka ise, et see ei ole normaalne 😉 aga kui enesetunne oli ok siis panin aga edasi.

Kui 14km postist olin mööda jooksnud, lendas aeg väga-väga kiiresti- 15,16,17 ja siis 18km posti magasin maha ja äkki oli 19km post. Oi kust siis sain motivatsiooni, panin teise käigu sisse ja läksin 🙂
1km enne finišit püüdsin meie autojuhi kinni, kes vaevles krampides 🙁
Viimane kilomeeter oli kiire, ma ei tea tõesti kust ma leidsin selle jõu veel enne lõppu ja no…..kogu jooksu vältel.
Kui õhupall kõhus välja arvata siis oli enesetunne ok, kordagi ei pistnud ega valutanud. Seekord oli rajalt kaks kõige nõmedamat kohta välja vahetatud, jeeee! Üks neist oli finišikoridor, seekord oli see toodud stardipaika ja pika sirgena, nii et ma nägin seda pikalt ette ja sain veel viimased paarsada meetrit kiirendadagi 🙂
Finišis lõin kella kohe kinni. Ma aimasin, et siit peab hea aeg tulema aga mis täpselt ei osanud veel loota. Medal kaelas, paar kiiret venitust tehtud, tuli finišisse vastu üks Võrukatest. Nii armas ja soe tunne on kui keegi sind finišis õnnitlema tuleb 🙂
Nii nüüd oli käes tõehetk, mida näitas minu kell- 1:41:40. Misssasjaaa???? Isegi kui sinna kaks, kolm minutit otsa lisada, oleks ma tulemusega väga rahul, seega ma veel ei arvanud midagi. Nüüd tuli ametlikku aega oodata aga kuna me panime kohe pärast finišit Võru poole minam siis tuli täpse aja vaatamine, päeva võrra edasi lükata.

Niisiis minu jooks numbrites:
Aeg:1:42:38
Koht: 302
Naiste koht: 43 (arvan, et onu raja ääres valetas sest minust jooksis peale joogipunkti mööda vaid 2 naist)
Vaunuse kl. koht: 25
Pulss kesk/max: 166/184
Tempo kesk/max : 04:51/km/03:15/km
Kalorikulu: 1237

Uskumatu! Parandasin oma rekordit 5min. Enne starti olin valmis võistluse isegi katkestama ja tulemus on selline….
Peab ütlema, et Rakvere rada on siiani üks minu lemmikuid. Super, mõnus rada!

Mis mind siis sellise tulemuseini viis?

– Ma arvan, et muusika 😀 See oli eriti tempokas rütm, mis mu musamasinast tuli. Ütlesin ka tütrele, et kui musa peale laed siis pane selline tümps, millega rekordit püütakse 😛
See aitas!

– Võibolla oli hea, et lasin sel nädalal jalgadel puhata– oli ju vaid üks trenn ja üks päev enne võistlust jooksin staadionil 100m(võibolla oli see ka hea jalgadele)

Energiakommid tegid küll enesetunde ebamugavaks aga tundub, et nad täitsid ka oma põhieesmärki- andsid mulle energiat
. Rajal sõin kokku kolm kommi. Ma olen ikkagi seda meelt, et pikemal distantsil on natuke abi vaja. Kuigi enne starti juba olin leppinud sellega, et täna tuleb rajale ilma “abita” minna aga siis õnneks leidsin ühest telgist abi 🙂

– Läksin jooksma ju täietsi pingevabalt, olgugi, et olin kõigile öelnud, et lähen rekordit püüdma, ei tundud ma kordagi mingit kohustust ega survet. Olin ju valmis isegi katkestama. Võibolla “vabadus” lihtsalt joosta, oli ka üks põhjus, miks nii hästi läks

–  Kuigi minu söömine oli päeva jooksul kaootiline siis näksmiseks olin ostnud endale müslipatoonid, rosinad pähklitega ja borjomi. Päeva jooksul, mil ma Tartus olin, sõin ära kolm patooni, paki rosinaid pähklitega, kolm banaani ja 2l borjomi 🙂

Kas ma oleks paremini saanud?
Kuigi ma rajal tundsin, et annan endast maksimaalse siis usun ikkagi, et kui enesetunne oleks enne starti parem olnud, oleks võibolla ka aeg parem olnud….oleks! 😛

Sai vist kõik vajalik kiiresti kirja pandud 🙂
Kui mõni asi jäi mainimata, eks ma siis teen järelkaja…

Täna olen koos perega Rõuges kus toimub rattaralli. Seekord on võistlustules lapsed 🙂 Mina saan olla pealtvaataja. Jeee!!!

Olge tublid ja nautige nädalavahetust!

PS: Ma pean endale isikliku fotograafi otsima sest ise ma unustan koguaeg pilte teha 🙁

Shopping Cart