PAF Tartu Olümpiajooks 2013

Ausõna, rohkem ei suutnud, jätsin kõik rajale. Aeg 0:46:01(eelmise aasta aeg 0:47:07). Parandasin eelmise aasta aega üle minuti ja see oligi eesmärk. Raske oli! Sain järjekordselt kinnitust, et palju lahedam on joosta pikemaid distantse.
Kel huvi siis eelmise aasta jooksust saab lähemalt lugeda siit

Nüüd aga eilse päeva juurde…

Neljast neljal olid sinised tossud (üks jäi pildilt välja)

Hommikul tundus, et tuleb ideaalne jooksuilm aga mida tunnid edasi seda külmemaks ja hämaramaks läks ilm. Võrust Tartusse sõites sadas terve tee vihma ja hakkasin ka juba kahtlema oma lühikese pluusi valikus. Monikal oli muidugi õige tähelepanek, millal joostes külm on hakanud? Ega ei olegi 😉 Seega otsustasin ikkagi lühikese särgi jätta aga külm oli ikkkkagiiiiii!

Kohapeal tuli Kristi mehel ideaalne idee, pakkus meile prügikotid selga 😀 Alguses tundus naljakas, et kuidas me tõmbame prügikotid selga aga teist paremat varianti ka ei olnud. Mõeldud, tehtud! Saime nii mõneltki komplimente ja kiidusõnu hea idee eest 🙂

Stardikoridori läksime muidugi nii hilja kui kannatas sest vihma ikkagi sadas. Vahetult enne starti jäi vihm väga vaikseks ja jooksu ajal ei saanud mina aru millal see vihm ära kadus.
Soojendusjooks jäi ka tegemata, keksisin niisama enne starti. Kerge närv oli sees, tulin ju rekordit püüdma. Tuli täie rauaga anda.
Enam ei olnud vabandusi ka varanast võtta, Riia peal ei saa ka lõpmatuseni liugu lasta 😛
Kripeldas see, et ma ei olnud lisaenergia peale mõelnud, ei olnud energiajooki, geeli. Kaasas olid ainult Belvita hommikuküpsised. Kartsin, et jääb väheks aga no mis teha, vigadest õpitakse. SIS telgist mööda minnes, olin tige küll enda peale.
Tuli minna ja liduda hommikuse pudruga.

Stardikoridoris olin päris ees, numbriks 215. Pärast stardipauku oli närv ja pinge hetkega kadunud….ja hops otse suurde poriloiku, jalad täiega märjad. Vudisin aga edasi, rada oli tuttav, võtsin strateegiaks alguses natukene tagasi hoida, tempo näitas 4:30/km.
Õnneks ei olnud jalgades rasket tunnet nagu Väimela jooksul, andis natuke lootust. 2km oli joostud ja kuidagi raskeks läks tunne, tempo vajus alla ja kergelt hakkas pistma. Toohetk kartsin küll, et finišisse tuleb roomata 😀

Hommikul enne starti istusime Kristi juures ja vaatasime eelmise aasta aega ja mõtlesime siis, et mis tempoga ma jooksma peaks. Ma ei tea kuidas aga me saime numbriks 4:17/km, ise veel mõtlesin, et Väimela jooks oli alles paar päeva tagasi ja tempot 4:38/km oli nii raske hoida.
Ma ei andnud veel alla, lootsin ikkagi, et äkki juhtub ime ja ma suudan tempot hoida ja rekordi ikkagi teha.
Rajal olles muidugi kustus igasugune lootus, sellise tempoga ei jõua ma kuhugile.

Arvasin, et kogun ennast ja küll jõud ka tuleb, eelmisesl aastal mäletan, et pärast 5km tuli selline power, lootsin siis selle peale.
Esimesed 5km olid väga rasked, tempo püsis 4:30/km-4:50/km kanti. Ühe energiageeli eest oleks väga tänulik olnud, hakkasin joogipunkti ootama lootuses, et seal äkki energiajooki pakutakse, ei! Paistis ainult vesi olevat, vurasin mööda. Veel olin üsna nutuses seisus…ja siis …ei tea kas kulistasin mõttes ühe geeli alla aga siis hakkas jõud tulema, tempo tõusis, tegin möödajookse ja enesetunne oli ka üllatavalt hea. Nüüd oli vaja ainult tempot hoida, kell näitas vahepeal 4:00/km tempot. Lahe!

Kui jäänud oli vist 3km ja jooksime A.Le.Coq´i hoonest mööda nägin seal suurel tablool kella, mis näitas 12:31, vaatasin siis oma kella ka ja see näitas lausa 12:26 !!!
Mõttes kiire arvutus ja mulle sai selgeks, et võib veel väga korralik aeg tulla, lausa rekord äkki.
Sain mõnusa laksu ja hakkasin oma eesmärgi poole rühtima. Mäletasin eelmise aasta lõpuspurti, mis jäi liiga lühikeseks, nüüd plaanisin õige hetke leida. Ei õnnestunud, nüüd alustasin liiga vara….viimane kilomeeter venis ikka väga-väga pikaks minu jaoks 🙂 Jooksin nii, et kõhus pistis aga päästev finišijoon juba ka paistis. Lõin kella kinni natuke hiljem ja see näitas 36 midagi. Hea tunne oli!

Numbrid:
Ametlik aeg: 00:46:01

Üldkoht  327
N koht     40
V kl koht 28

Keskmine tempo:4:40/km
Keskmine pulss 173

Varsti, varsti on Rakvere ööjooks, minu üks lemmikutest. Loomulikult unistan ma ühest uuest rekordist aga eelmisel aastal sai vinge tulemus(1:42.38) ette tehtud. Proovin enne Rakveret leida aega ja võimalust teha paar intervalltreeningut aga ausalt, ega ei usu küll 😛

Pärast Rakveret saab natuke aega võistlustest puhata…oehhh 🙂
Vaikselt tekivad juba pere ees süümekad 🙁

Shopping Cart