…ehk siis, jagan oma mõtteid pärast kolme tõsist jooksupäeva 😉
Täitsa tore on jälle tagasi olla- joosta, see kõlab nüüd veits läilalt ja väga naljakalt 😀 aga siinkohal ma mõtlen seda, et ma nüüd tõesti kavatsengi joosta, mitte kõndida ega jalutada… sest JOOKS ON LAHE! 😉
Ja hea on tõdeda, et mu jalad tõesti kannavad mind siiani joostes punktist A punkti B, sest vahepeal siin kui ma kõndisin ja jooksin vaheldumisi, siis ma tihti tegin joostes pause, et hakkasin kõndima aga vanasti ma ei teinud seda kunagi, ei tundnud vajadust, sest see tundus mulle sama kummaline kui ma kõndides puhkaksin. Et kui ma jooksin omas tempos, siis mulle tundus, et ma võiksin lõpmatuseni joosta, jooksmine oli(ma loodan, et on siiani, lihtsalt vaja meelde tuletada) mulle üks väga loomulik ja omane liikumisviis. Ju sellepärast mulle maratoni distants nii südamelähedane ongi, seal saab pikalt kulgeda 😀
Ja teate, täna ma natuke isegi tundsin seda sama mõnusat tunnet, et ma ei peagi peatuma, ei peagi puhkama, tuleb leida vaid see õige tempo. Täna sai siis 8km kirja, võinoh kirja ei saanud, sest see minu kell…krrrr, nii kuri olin koju jõudes.
Nimelt otsustas minu Amazfit, et ta ei salvesta treeningut ära, olin just maja ette jõudnud, kui kell vibreeris kaheksandat kilomeetrit, tõstsin pluusi varruka alt kella nähtavale, et treening salvestada ja ekraan kiilus kinni ja ei reageerinud ühelegi nupuvajutusele 🙁
Ega ma sealt suurt midagi peale pulsisageduse näha ei tahtnudki aga veits kuri olin küll korraks.
Ja see on järjekordne põhjus nimekirjas, miks ma mõtlen, et peaks kella siiski välja vahetama. Sai ju see soetatud ajal kui soovisin rohkem teada, mis minuga öösel toimub 😀 et palju ma reaalselt imetava emana öösel magan 😛 ja pluss siis päevaste sammude statistika, mis tol ajal kogunesid enamasti pisipojaga jalutades.
Seda olen ma varemgi selle kella puhul kogenud, et kell jookseb kokku, lisaks kardan ma alati, et kui särki liigutan, siis puutetundliku ekraani tõttu vajutan kuhugile valesti või läheb lihtsalt pluusi äär vastu vms. seda viimast on tõesti varem ka juhtunud.
Ja need kolm päeva, mis ma olen taas jooksurajal olnud, tunnen, et ma pean tõesti oma pulssi rohkem jälgima aga ma ei näe seda ju varruka alla aga varruka peale ka ei saa kella tõsta, sest siis ei loe kell ju pulssi, mille õigsuses ma ka tegelt hästi tihti Amazfiti puhul kahtlen, seega mul praegu nii kahetised tunded aga pigem kaldun arvama, et mul on VAJA uut kella.
Tegelikult mul on ju väga vinge Suunto Ambit3 Sport, mis seisis mul aastaid sahtlipõhjas, nüüd enne jõule võtsin kätte ja saatsin selle Suunto Eesti esindusse ja selgus, et kellal on mingi aju või emaplaadi(täpselt ei mäletagi) viga küljes ja remont ei ole väga otstarbekas(loe: läheks liiga kalliks) Pigem maksan natuke juurde ja saan juba uue kella, eks!
Aga aitab kella jutust! Räägime nüüd riietusest 😀 Tegelikult riietumisest talvel.
Ma esimesel päeval ei osanud absoluutselt ennast õigesti riidesse panna, tulin jooksuringilt tagasi täiesti higisena. Samas higistasin ma ka täna aga no veel vähemaks riideid ju ei saa võtta. Mul konkreetselt ainult õhuke pikkade varrukatega soojapluus ja siis Jooks on lahe pikkade varrukatega jooksupluus, mis ka pigem ju õhuke ja kõige peal softshell vest. Kõik! Seda tegelikult tundub talve kohta väga vähe aga no see pole ka kellegi talv, mis siin praegu on 😀
Igaljuhul veel vähemaks riideid ma küll ei julge võtta. Peas kasutan Jooks on lahe kaelussalli, mis on peapaelaks kokku volditud, kaelas kasutan ka sedasama kaelussalli, pükstega olen mega rahul. Need ma ostsin tossudega samal ajal, oli vist oktoobris või novembris, püksid on Crafti omad ja neil on topeltkiht ja ees on tuuletõke. Peaaegu iga päev kasutuses! No mega mugavad ja nii-nii rahul ostuga.
Ja tossudega olen ka väga-väga rahul. Ainuke miinus on see, et tõenäoliselt tuleb kevadel uued tossud osta, sest see konkreetne mudel on talve mudel ja veekindel ja puha. Samas… miks ma ei peaks nendega suvel saama joosta? või äkki hakkavad liialt higistama vms. Ju nad ikka mingi põhjusega talve mudel ole 🙂
Alati peale seda kui mu jooksmised või treeningud tihedamaks muutuvad, tunnen, et pean oma keha hoidma ja vitamiinidega turgutama. Selline alateadlik tegevus, et kui ikka kehale koormust annad, siis tuleb teda ka hoida ja hellitada 🙂 Praegu on mu vitamiini varud aga täiesti nullis ehk siis tuleb tagasi menüüsse võtta klassikaline kaltsium, magneesium, d-vitamiin…äkki oli veel midagi, pean oma blogis sobrama, et mis see minu tavaline kombo oli 🙂 Aga ma pigem ennetan ja hoian jalad, kere tugevana ja loodetavasti hoian igasugused haigused ja hädad eemal.
Ahjaa, peale üleeilset jooksmist tundsin jalgades kerget lihasvalu aga see oli pigem selline tagasihoidlik ja teadsin, et peale uut jooksu on see kadunud. Ja mina olen ju see laisk inimene, kes ei venita peale jooksmist oma jalgu kunagi. Ma ei teagi, see sai juba väga palju aastaid tagasi alguse kui üks ultrajooksja(tervitused Rünno!) minu postituse all sõna võttis ja ütles, et miks sa venitad ja lõhud oma lihaseid jne. ja jagas siis mingit artiklit ka äkki. No ühesõnaga peale seda ma ei ole enam kunagi oma lihaseid venitanud, isegi pärast maratone ja ultrat mitte. Ja mul pole kunagi jalgades mingit lihasvalu .
Ma nüüd kindlasti ei soovita seda kõigile kui ainuõiget võimalust, vaid see on miski mis sobib mulle, sest ma tunnistan! olen oma loomult väga laisk inimene ja kui keegi(usaldusväärne)ütleb, et pole vaja venitada, siis ma seda ka ei tee, sest sellega hoiab ju mingi 10-15 minutit aega kokku 😀
Päris mitmed küsisid nende päevade jooksul instagrami storysid nähes, et noh palju jooksid. Ma ei tea mis selle küsimuse taga on, et kas mõeldakse, et ma nüüd hakkan kohe mega pikki vahemaid jooksma või lihtsalt uudishimust 😀 Ma ei tea! Aga hetkel on plaan vaikselt tibusammudega kilometraaži suurendada, et jõuaks sinnamaani, et 10-15 km läbimine oleks suht igapäevane ja keha harjunud sellega. Mitte, et ma nüüd jookseks iga päev 15 km vaid, et kehal poleks probleemi näiteks kaks päeva järjest joosta 15km. Hetkel olen ma küll vist sellises seisus, et kui selle 15 km ära punnitaksin, siis homme oleks ma haige, sest keha on tohutu ülekoormuse saanud.
Et siis sellised mõtted….
PS. Palun arvestage, et olen täiesti algaja jooksja, mida ma ju tegelikult olen alustades taas üle mitme aasta regulaarselt jooksmisega. Seega jagan siin küll oma isiklikke kogemusi ja arvamusi aga see ei ole absoluutne tõde.