Mõtlesin, et teen väikse analüüsi peale jooksu- mida oleks saanud ennetada, mida oleks saanud paremini teha, milline oli ettevalmistus jne.
Teinekord on hea enne järgmist jooksu meelde tuletada. No kas või vigade vältimiseks. Kuigi seekord nagu vigu väga ei olnudki 😉
Stardinumbriga oli täitsa jama. Veel kaks päeva enne starti ei leidnud ma oma nime stardiprotokollist. Korraldajatega ühendust võttes, selgus, et tõesti minu nimi oli millegipärast kahesilma vahele jäänud. Sellest olenevalt ei lubanud nad esialgu mulle ka stardikohta eelmise aasta tulemuse järgi. Olin natuke nördinud sest stardikohast oleneb ju mis grupist jooksma saab hakata. Õnneks, õnneks keegi oli jooksust loobunud ja mina sain oma eelmise aasta aja järgi koha- 947.
Võrreldes eelmise aastaga ikka palju, palju rohkem eespool ja palju parem stardipositsioon. No paarkümmend kohta ikka võitsin sellega….ma arvan.
Õppetund!- Kontrolli enne võistlust, kas oled ikka stardiprotokollis kirjas
See on juba nii sisse kodeeritud, et seda ei suuda miski muuta, hommikuti söön ALATI kaerahelbeputru, võileiba ja joogiks kohvi 🙂 Ma arvan, et see on ka üheks hea enesetunde põhjuseks võistlustel- korralik puder! Paar päeva enne võistlust luban endale rohkem süsivesikuid, nii ka seekord. Kuna olin maal ja rahvast oli rohkem ning tähistati emadepäeva siis oli kahe päeva jooksul laual päris palju kooki, küpsiseid ja torti. Sai söödud rohkem kui tavaliselt aga ikkagi mõistlikuse piirides 🙂 Tagantjärgi analüüsides tundub, et ega see kahju ei teinud, pigem head.
Vett tarbisin isuga! Kui argipäeval ma vahest unustan juua siis enne võistlust jälgin ma väga rangelt, et keha saaks piisavalt vett.
Veel reedel mõtlesin, et laupäeval teen kerge sörgi aga kui laupäev kätte jõudis siis tundus ilm nii kohutavalt tuuline(mida ta ka oli) ja palju mõnusam tundus toas teleka ees istuda 🙂 Seega jäi võistluseelne trenn tegemata. Tavaliselt olen ikka kerge (30 min.) jooksu enne võistlust teinud. Aga niipalju kui ma olen lugenud siis puhkus enne võistlust on ainult hea 🙂 Tundub, et mulle oli ka hea.
Pikemalt tagasi vaadates siis nädal enne võistlust sai kokku joostud 30 km. Selline keskmine nädala kilometraaz. Võistluste perioodil ma lihtsalt ei jõua/taha/viitsi/ei tohi rohkem. Jõutrenni ei tee näiteks enam üldse. Tean, et peaks aga ei ole ennnast sundinud.
Usun ja tean, et kasvõi 1 jõutrenn nädalas ja ma suudaks veel parema aja joosta aga las see jääb siis tagavaravariandiks kui peaksin milllagi tahtejõu ja motivatsiooni jõutreeningute näol üles leidma.
Soojendus vahetult enne võistlust
Tegin kerge sörgi võistluskohas, u. 15 min. Tavaliselt tüdrukutega oleme isegi pikemalt teinud aga täna olin põhimõtteliselt üksi (tuttav meesterahvas oli ka aga tema ei tahtnud soojendust teha) ja ei viitsinud ka mina pikemalt joosta. Stardikoridoris sai veel 10min. hüpatud, mõni võis küll mõelda, et küll on närviline naine….aga mind ei huvita! Soojendus eelkõige!
Nagu ma eelmises postituses ka mainisin siis riietuse nahka ei ole mul jooks kunagi läinud aga eks see ikka mingilmääral loeb. Seekord tundsin ka pärast starti, et pikad püksid on liiast aga ma ei tea kas see oleks mulle lisa minuteid andnud 😛
Muidugi olid enamusel lühikesed riided aga mina kardan kohutavalt külma, võibolla siis kui oleks saanud stardis pikad riided kellegi kätte visata siis oleks ka mina lühikeste riiete peale mõelnud.
Arvestades seda, mis ma mõtlesin kodust väljudes selga panna siis lõpuks starti läksin kolm kihti õhemalt 😀
“Energia”
Seekord avastasin võistluspäeval, et mul on eelmisest võistlusest vaid kaks energiakommi järel. Mis siis ikka… mõtlesin…proovime siis seekord nii 🙂 Tamula jooks sai ju pudru paasil joostud 😛 Mul oli küll võimalus geeli kasutada aga kuna ma olen üks kord sellega alt läinud, et enne võistlust kulistasin R-i antud geeli endale sisse ja terve jooks oli rikutud(lähemalt ei räägi) siis otsustasin, et geeliga ei hakka riskima.
Kui tavaliselt olen vahetult enne võistlust veel müslipatooni ära söönud siis seekord olin isegi selle osta unustanud 🙁
Nii ma siis jooksin seekord kahe kommiga ja pärast jooksu mõtlesin isegi, et kas neid komme üldse vajagi on. Äkki järgmine kord proovin ilma millegita 🙂 Eks siin kerge iroonia ole- tervisesport ja energiakommid 😀
Tekib küsimus, teen ma siis tervisesporti või üritan tippsportlaseks saada?
Ei! Ma ei ole oma eesmärki unustanud…tahan ikkagi tervisesporti teha. Seda vaatan/otsustan edaspidi, mismoodi ja kas ma “energiat” kasutan.
Pulsikellaga oli täitsa halenaljakas teema, unustasin eilses sissekandes mainida. Paar päeva tagasi tahtsin lõigutrenni proovida ja seadistasin kella vastavalt sellele. No ja kas ma seadistasin selle tagasi Basic peale? Ei! Kui pärast starti esimest korda kella vaatsin, sain aru, et midagi on valesti. Kell näitas väga naljakaid numbreid. Kartsin, et ei näe üldse oma tempot aga õnneks siiski nägin. Pulsikell on pärast ostu niimoodi seatud, et kui käe pulsivöö lähedale tõstan siis vahetab ise reziimi (mitte trennireziimi vaid vaadetereziimi (pulss, distants,jne. )) Teadsin, et pulsireziimil on tempo kõige paremini näha. Leidsin selle kergesti ülesse aga tänu sellele, et mul oli kell valesti seadistatud piiksus see iga kahe ja ühe minuti tagant, andes märku, et nüüd on vaja tempot tõsta/alla lasta 😀
Kusjuures ise mind kohutavlt häirib kui kõrvaljooksja pulsikell piiksub alatasa. Seepärast oli ka mul endal halb tunne kui kellegi kõrval piiksusin….
Kokkuvõtteks…ma ei arva, et kogu see pulsikella teema minu aega mõjutas, võibolla kellegi teise aga 😛 (pani kiirust juurde, et saaks minu häirivast piiksumisest lahti) 😀
Oleks tahtnud natuke rohkem oma tempot ja vaheaegasid analüüsida aga pulsikell on hetkel “vales kohas” ja seega ei ole mul seda käepärast. Pärast võistlust vaatasin korraks kesmist/max pulssi aga muud ei midagi.
Mis see keskmine mul siis tuli? oi mulle ei meeldi arvutada … u. 5:00/km siis vist.
Oli, mis ta oli…päris hea oli 🙂
Pühapäevases sissekandes sai tempo ajad kirja pandud tõesti minu mälu järgi(mida tolhetkel kellalt nägin), et asi oleks selgem ja konkreetsem, vaatan edaspidi ikkagi pulsikellalt keskmist aega. Muidu võib tunduda tõesti, et mida ma siin jauran….
Kasutasin vaid kahel korral. Enne võistlust ei olnud ma enda jaoks veel strateegiat välja mõelnud.
Jooksu pealt otsustasin esimesest joogipunktist mitte midagi võtta, teises rüüpasin lonksu vett, kolmanda jätsin jälle vahele ja neljandas võtsin ka lonksu vett.
Iga joogipunkti jõudes tundsin mõnusat elevust ja energialaksu. Mõnusalt olid joogipunktid organiseeritud, inimesed egutasid, teadvustaja innustas, jagas infot ja üldse väga mõnus oli….
Eriti meeldis mulle, et 1km enne igat joogipunkti oli viit üleval. Minule andis see igakord väikse tõuke, et no mine, mine 1km veel ja siis on joogipunkt.
See aasta tegin kõik õigesti vastupidiselt eelmisel aastale, mil ma otsustasin ühes punktis hapukurki sööma hakata. Väga vale otsus! Kolm kilomeetrit hoidsin kõhust kinni ja talusin kohutavat kõhuvalu. Õppetunniks!
Heal/halval ilmal on väga suur osa selles kui kiire jooks tuleb. Kahjuks ilma ise mõjutada kuidagi ei saa. Kahjuks 🙁
Seekord aga vedas ilmaga ikka väga hästi. No täiega minu ilm. Oli küll tuul aga kuna enamus rajast oli metsavahel siis ei häirinud see tuul ka nii kohutavalt. Tegelikult olen nüüdseks saanud juba iga ilmaga joosta ja mind ei heiduta miski. Kõige ekstreemsem ilm oli 2011 Otepää-Tartu jooksumaratonil kus tuli rinda pista lumetormiga.
Vastab tõele- Pole halba ilma, on vaid valesti valitud riided! 😉
Ma arvan, et üheks suureks eeliseks jooks mõnusa tempo ja hea enesetundega läbi joosta, oli ka see, et rada oli tuttav ja see distants oli vaieldamatult minu üks eelmise aasta lemmikuid. Läksin jooksma juba väga positiivselt meelestatuna ja hea tundega. Ei pidanud pettuma.
Ka korraldus oli super, minu käest ei tule ühtegi nurinat, vaid kiidusõnad! Lahe üritus oli ja järgmisel aastal olen kindlasti ka kohal.
Tervitused kõigile, kes minuga sama distantsi läbi jooksid 😉