Ettevalmistus on kergelt öeldes täitsa luhta läinud, minu esilagsest mõttest teha enne Narvat ikkagi paar jooksu, ei ole midagi välja tulnud 🙁
Ma arvan, et see ei ole minu puhul enam mingi uudis 😀 see on nii minulik ….mitte, et ma ei oleks tahtnud trenni teha (seda vist niisama lihtsalt ei juhtu), lihtsalt … family and children first, then sport 😉
Seega jääb tänane jooks ära ja reedel annan endast kõik, et kasvõi lühike sörk teha.
Vähemalt sain ma kaks päeva puhata ja see oli niiiiii ülivinge. Ma ei lasku detailidesse aga ühest oma vägiteost tahan küll rääkida. Nimelt sain ma hakkama oma elu kõige suurema julgustükiga. Kes mind tunnevad teavad kui suur kõrgusekartja ma olen, näiteks aastaid tagasi Munamäe torni külastades, istusin mina liftis neljakäpakil ja silmad kinni, valmis kohe nutma hakkama….
Aga millega ma siis hakkama sain?
Nautisime mõnusa seltskonnaga Terviseparadiisis veemõnusid kui ükshetk leidsin ma ennast 4m kõrgusel veepiirist ja valmistumas vettehüppeks…isegi veel praegu sellele mõeldes lööb kohutav värin sisse.
Ja ma hüppasingi 😀 Uskumatu…keegi ei uskunud, mina ei uskunud, R ei uskunud, sõbrad ei uskunud…aga ära tegin!
Ise olin õnnelik nagu väike laps kommipoes 😉
Aga kui nüüd eesolevast Narva jooksust rääkida siis mõtted on seinast seina. Rohkem mõtlen teistest inimestest kui enda jooksust. Ma olen põnevil sest kaks spordisõpra lähevad esimesele suurele spordivõistlusele. Ma hoian neile pöialt, et nad saaksid ülivinge kogemuse ja edasi saaksime juba koos võistlustel käia 😉
Siis loodan leida uusi tuttavaid…päris paljud jooksusõbrad on kirjutanud, et on Narva minemas. Tore oleks neid kohata ja muljetada 😉
Lihtsalt sellised teistsugused mõtted, jooksu peale ma ausalt öeldes ei ole mõelnud ja ega vist ei mõtlegi enne kui stardis 😛 Hetkel küll ei ole mitte mingit pinget, pabinat ega närveerimist.
Kõige tähtsam, et enesetunne oleks hea, mingite valude ja pistmistega ei tahaks küll kokku puutuda 🙁
Kas Sina lähed Narva?
Mina lähen 😉 Kohtumiseni Narvas!