Viimastel päevadel on kiire olnud ja ei ole saanud väga mõeldagi eelseisva Haanja 100 peale aga võibolla on see isegi hea- mida vähem mõtled seda vähem närveerimist ja võibolla ka kahtlemist ….
Nüüd siis pühendasin endale natuke aega ja uurisin natuke rohkem antud ürituse kohta, sealjuures lugesin läbi ka Contra eelmise aasta Haanja 100-ja sissekande. Kõhust võttis õõnsaks küll kuigi Contra juttu lugedes võiks arvata, et ei olnud see hullu midagi 😀
Igaljuhul vinge tulemus 100 kg-se mehe kohta 😉 Mina isiklikult ei arva, et see nii lihtne saab olema 😛
Pärast jutuajamist inimesega, kes ka on Haanja 100 läbi jooksnud, sain natuke enesekindlust ja väga-väga palju tarkuseteri.
Kõige tähtsam kogu selle ürituse juures on mitte kaotada motivatsiooni! Arvatavasti võib kõige raskem hetk tulla 70-80 kilomeetritel, mil tahaks katkestada. Mõtlemine “Lõpuni on veel 20km” siin ei aita, tuleb mõelda positiivselt- “Suurem osa on joostud, natuke veel!” 😉
Kindlasti on lihtne neid ridu siia kirja panna, hoopis midagi muud on rajal olla ja siis mõelda ja tegutseda….
Ma nii väga loodan, et mul on seda sisemist jõudu ja tahtmist ja motivatsiooni ja misiganes lõpetamiseks vaja on…
Lisaks tohutule motivatsioonile võtan kaasa kepikõnnikepid, et tõuse oleks viimastel ringidel kergem võtta.
Kuna start on varastel hommikutundidel ja lõppeb ka pimedas siis on hädavajalik pealamp.
Ma ei oska ennustada aga arvan, et lõpuaeg võiks jääda 12-13 tunni vahele(100km kontollajaks on 15 tundi st. iga ringi (6,66km) jaoks on aega 1 tund)
Siinkohal tahaks küll öelda/mõelda…et hei, mida kiiremini läbi jooksed seda kiiremini lõppevad piinad aga no päris maratoni tempos ma ka jooksma minna ei saa ju 🙁
Tempovalik on üks suur küsimärk ja arvan, et see otsus, mis tempoga ma jooksen, selgub alles rajal.
Küsimusi on veel:
Millal teha esimene pikem peatus(söömine,joomine, riiete vahetus) ?
Kas ja mis geele, jooke rajal kasutan?
Nädala alguses alustasin ranget vitamiinikuuri, sealjuures ka eraldi magneesium. Loodan, et krampidega ma rajal kokku puutuma ei pea aga igaksjuhuks pean ka võistlusele kaasa võtma midagi krampide vastu ja soovitati isegi valuvaigistit kui peaks põlvevalu vms. tekkima.
Ma pole kunagi sporditegemise ajal valuvaigistit võtnud ja see tundub mulle küll täiesti vale. No eks paistab, loodan, et ma ei pea neid kasutama.
Ma pole varem küll ühelgi maratonil vaseliini kasutanud aga äkki nii pikal distanstil peaks?
Veel plaanin kaasa võtta endale midagi söögipoolist, midagi ekstra head. Raja ääres pakutakse ka süüa aga mine sa tea…kuuldavasti pidi jooksu lõpupoole näiteks suitsupekk üks kõige isuäratavamaid asju olema 😀
Kindlatsi pakin kaasa vahetusriided– iga ilma joaks. Tegelikult võiksid/peaksid kaasas olema ka vahetusjalanõud, sest sellise pika distantsi peale jalad paisuvad ja hea oleks kui saaks lõpus vähe suuremad jalanõud jalga aga ma ei tea kas ma võlun endale kuskilt tagavara pastlad välja 🙂
Kuulujutud räägivad, et raja äärde on jagunud alati ka lahedaid ergutajaid/kaasaelajaid ja õhkkond on mõnus. Oi ma loodan, et on 🙂
Loodan ka omasid kaasa meelitada.
Kujutan ette kui palju see aitab….
Enne võistluspäeva tahaks veel rajaga tutvust teha aga hetkel ei ole kindel millal siis.
Sellised mõtted siis…
Millega peaksin veel arvestama? Äkki mõni hea nõuanne? 🙂