Mida ja kuidas ma siis tavaliselt söön? Tegelikult on minu argipäevad suhteliselt sarnased. Mõningad piirangud paneb töölkäimine(9:00-17:00) ja laiskus :P. Erinevus söömisharjumustes tuleb nädalavahetustel, siis olen enamasti maal ja söön seda mida pakutakse 🙂 Reeglina ikka midagi rasvasemat ja magusamat jne 😛
Hommik(kodus) kell 7:00:
Hommikud on tõesti igapäev samasugused, nagu copy-paste. Ei mingeid erinevusi. Siinkohal võib küll vist öelda- harjumuse jõud! ja tõesti mulle meeldib minu valik ja naudin hommikusööke alati.
Ärgates limpsin ühe teelusikatäie mett ja joon peale klaasi vett (selle harjumuse sain sõbrantsilt, kes väitis, et see on hea ja tervislik algus päevale….jäi kergesti külge ja teen seda juba u. aasta)
- Kohv piimaga(ilma suhkruta)
- 1 viil Tosta rukkileiba
- 2 viilu Talleggi kanasinki
- Ohtralt rohelist salatilehte 🙂
- Kausitäis kaerahelbeputru ja lisan ka törtsu mett…mmmm
Vahepala(tööl) kell 10:00:
Enamasti on mul töö juures müsli ja juurde ostan 100g mustikajogurti. Segan need omavahel kokku ja paariks tunniks on kõht jälle täis. Mõnikord söön müsli asemel kuivatatud puuviljade pähklite segu siis ma jogurtit juurde ei võta.
Lõuna(tööl) kell 13:00:
Võiks ju kodust midagi omatehtud ja tervislikumat kaasa võtta aga hetkel ei viitsi, vahepeal tõesti tassisin kaasa ja nosisin töö juures isetehtud toitu. Aga nüüd võtan keskuse toidupoe soojaletist kanafilee (nõme, et see on praetud aga paremat varianti ei ole) ja värsket salatit. Vahel võtan ka leivaviilu juurde.Tundub võibolla vähe ühe lõuna jaoks aga mul saab korralikult kõht täis.
Siiani ei ole küllalt saanud, eks paistab kaua mulle see meeldib 🙂 aga praepekk pole ka eriti ahvatlev.
Vahepeala(tööl) kell 16:00:
Teiseks vahepalaks, enne töölt koju minemist söön tavaliselt mõne puuvilja (pirn/õun)
Kui teinekord juhtub, et tööl ei jõua midagi suhu pista siis kodus olen lahjat kohupiima rosinatega söönud.
Õhtusöök(kodus) kell 18:00:
Tean, et õhtusöök peaks olema päeva üks kõige kergemaid toidukordasid aga meie peres kipub ikka nii minema, et õhtusöök on kõige rammusam toidukord. Lihtsalt kogu pere on päeva kuidagi üle elanud ja õhtu saabudes ikka oodatakse, et no nüüd saab lõpuks korralikult süüa 🙂
Heal päeval üritan ikka menüüsse sokutada tatra, tumeda riisi või kruubid aga väga tihti on menüüs ahjukartul, sealiha, ahjuvorm jne.
Õnneks on alti meie õhtusöögi kõrval kas värske salat või keedetud aedviljad.
Ühesõnaga õhtusöök on selline nagu ta on, ma üritan ikka päeval õhtusöögiplaanid valmis teha aga teinekord on nii kiire….ja siis lähen ikka kergema vastupanu teed ja pistan sealiha(parem variant kanaliha) ahju, salatit juurde ja valmis 🙂
Enne und kell 20:00-21:00:
Söön tavaliselt paar õuna/pirni ära. Kuskilt kuulsin, et porgand on parem variant, seega püüan ennast nüüd ümber harjutada.
Joon vett peale igat toidukorda ja vahel niisama ka. Töö juures on hea, pudel on koguaeg silme ees ja hea võtta. Kodus läheb koguaeg meelest juua, mingitmoodi on ikkagi kehasse kodeeritud…kui kööki astun siis tuleb ikka meelde 😛
———————————————————————————————————-
Ja trenni mahutan kuidas kunagi -kas käin enne õhtusööki jooksmas u. kell 17:00 või siis peale õhtusööki kell 19:00
Siiani jooksin ikkagi enamasti enne õhtusööki aga nüüd kui õues on väga kaua valge, hakkavad minu trennid pigem peale õhtusööki toimuma.
Kella viiene trenn eeldas siis seda, et ma teen poole tunniga ettevalmistused õhtusöögiks ja siis pistan toidu ahju või potti podisema ja kui trennist tagasi tulen, on toit valmis 🙂 See tähendab, et seljuhul on õhtusöögivalik väga piiratud- ahjuvormid, ahjuliha, ühepajatoit jvm.(toidud, mis ei vaja jälgimist ja valmivad kindla ajaga, näit 1h)
———————————————————————————————————–
Kui argipäevad näevad minu menüü poolest tõesti üsna sarnased välja siis nädalavahetused erinevad kõik üksteisest. Oleneb kus ma olen, kellega olen, mida tähistatakse 😉
No siiski üks kindel komponent, mis meie nädalavahetuste juurde kuulub on pannkoogid. Meie pere nädalavahetuse juurde kuuluvad alati ja kindlasti pannkoogid. Ilma nendeta ei ole mingit nädalavahetust. Mulle tuletatakse seda lausa reede õhtul juba meelde 😀 Kõige naljakam on aga see, et minu pudru harjumus on nii suur, et ma teen ikkagi endale putru ja lisaks siis söön veel ka pannkooke.
Maal olles kuulub nädalavahetuse juurde ka vanaema tehtud tordid/koogid, praetud kartulid, kodukotletid, šnitslid, kruubipuder pekkitükkidega jne.
Ma ei ole pirtsutaja tüüp(vähemalt ise arvan) ja söön seda mida pakutakse, alati saab ju kahe koogitüki asemel ühe ka võtta ja kruubipudru seest võib pekitükid välja noppida 😛
Üldiselt lasen ennast nädalavahetustel lõdvaks, puhkan tööst, lapsed kasvavad ise ja söön seda mida tahan.
Püüan jälgida vaid seda, et üle ei sööks, kõige vastikum tunne on see kui oled ennast nii täis söönud, et kõht valutab, paha on olla ja liikuda ei jaksa….ja tund hiljem on kohutavad süümekad 😀
Nii, et tuleb pea selge hoida 🙂
Ootan ja natuke kardan ka saabuvat suvehooaega, mil grillimine kuulub igaõhtuste tegevuste hulka. Grillitud liha on lihtsalt nii hääääääää (loe: hea)
Ega mina ei suuda heast šaslõkist keelduda ja miks üldse keelata sellist naudingut…
Kaks suve on näidanud, et augustiks, septembriks olen mõned kilod juurde võtnud just nende grillimiste arvelt 😛
Pole midagi! Hea maitse nimel võin sügisel natuke rohkem trenni ka teha 🙂
Kuigi ma püüan sel suvel sealiha rohkem kanalihaga asendada, vaatan kas õnnestub…
Sellised mõtted siis lõpetuseks, kaldusin küll natuke argipäevast kõrvale aga kaugel see suvi enam on 😉
Kord ja regulaarsus on ajule kui pehme pai.
Ainuüksi seetõttu, et meid on kasvatatud teadmises, et päevas tuleb süüa kolm korralikku einet, ei tähenda, et me ilmtingimata nii toimima peame. Uurimused näitavad, et parim viis ainevahetuse kiirendamiseks on süüa vähe ja sageli. Mõne uurimuse kohaselt tarbivad sagedamini söövad inimesed rohkem erinevaid toiduaineid ning seetõttu on neil ka tõenäosus rahuldada oma päevane toitainete vajadus suurem kui neil, kes söövad harvem. (Info:Kaaluabi)