Juba 1,5 nädalat olen treeningkava järgides trenni teinud. Mõtteid on igasuguseid. Esimene emotsioon pärast kava valmimist oli küll appiii kas ma tõesti teen selle ära 😀 Ja nagu väga ei julgenud siia ülesse ka riputada oma hullumeelset kava aga kui netis natuke surfasin siis nägin, et ei ole see minu kava kõige hullem.
Seega nägite seda kõik 🙂
Nagu ma kirjutasin jäi eelmisel nädalal üks trenn vahele ja ma kohe tundsin, et seda oli kehal vaja ja juba hirmuga mõtlesin eelseisvatele päevadele, et kas jaksan edasi mitu päeva järjest trenni teha.Ära ma tegin aga pühapäevane jooks oli kuidagi teistmoodi (polnud varem sellist tunnet tundnud), olin väsinud 🙁
Olin ju siiani teinud 3-4 korda nädalas trenni ja enamasti ülepäeviti, nüüd järsku 6 trenni nädalas.
Esmaspäevane puhkepäev oli nagu rusikas silmaaukku. Mul oli seda nii vaja. Teisipäevane trenn oli mõnus, tegin jälle kiireid lõike, nii, et pulss oli kohati 170. Väga lahe oli! Pärast eilset trenni hakkasin vaikselt kahtlema oma kavas, keha andis väsimusemärke…tükk aega mõtlesin mida edasi teha…
Otsustasin oma keha kuulata ja tänase trenni asemel lähen spasse 😉 Edasi vaatan enesetunde järgi. Hirmsasti tahan ära proovida selle 5x 2000m maratonitempos. Reede on täiesti vaba päev ja äkki siis saan selle trenni ka ära proovida 🙂
Tegelikult mul on hea meel, et ma kava tegin, vastaseljuhul ei oleks ma avastanud enda jaoks lõigutrennid aga samas kavatsen oma keha ka kuulata. Kui ikka väsimus kehas siis puhkan.
Suures plaanis proovin ikkagi kava järgida.
Eelmises postituses mainisin ka oma valutavat jalga. Pärast teisipäevast lõigutrenni sain ka sellele vastuse- see on minu sprinterilihas, mis valu teeb 😛
Ei oska neid lihaseid kuidagi venitada ka 😛 Seal nagu ei olekski lihast, luu ainult 😀
Loodan, et jalad harjuvad kiirete lõikudega ja maratoniks on nad omas elemendis 😉
Sellised mõtted siis…aga te juba teadsite seda, eks 😉