Enne oma kolmandat mitteametlikku tuli tahtmine suu puhtaks rääkida- maraton- mida see minu jaoks tähendab…
Mõte, süübida rohkem teemasse, tuli pärast seda kui vanem poeg küsis pärast järjekordse maratoni distantsi läbimist : “Emme, miks sa jooksed?”
Lapsel endal nii tõsine ja siiras pilk, mul jäi esilagu suu lukku 🙂 aga kui poiss mulle ikka ootavalt otsa vaatas siis jäin isegi korraks mõttesse, et mida siis vastata sellisele otsekohesele küsimusele…muigasin siis ja ütlesin, et mulle lihtsalt kohutavalt meeldib joosta.
Millepeale tuli sügav mõtteline :”Aaaaaaa”
 |
| 2011a. SEB Tallinna maraton (minu esimene) |
Nii lihtne see ongi! Jooksen sest meeldib. Ega isegi ei uskunud, et nii kaua jooksen, nüüd juba siis neljas aasta 🙂 Ja nelja aasta sisse jääb 8 maratoni (6 neist ametlikud, 2 mitte) Ma võin vist öelda, et maraton oli minu jaoks lemmik distants juba enne selle läbimist. Need emotsioonid, mida ma teiste lugudest leidsin (õnneks ainult positiivseid) sütitasid ka minus maratoni pisiku.
Veendumus, et see ongi see minu distants sai kinnitust pärast esimese maratoni läbimist. Mul on hea meel, et alustasin vaikselt ja tagasihoidlikult ja korraliku ettevalmistusega, see välistas negatiivsed emotsioonid.
Kõik minu senised läbitud maratonid on mulle nii kallid ja igaühega neist on oma meeldiv mälestus.
 |
| 2012a. Mulgi maraton (minu teine) |
Kui mul novembris tekkis see mõte, et võiks ennast proovile panna ja joosta 2014 iga kuu üks maraton siis kõige suuremaks takistuseks oli minu jaoks kodust/perest eemalolek, pikad sõidud ja muidugi osalustasu (keskmine taks on 25-30 € + transport)
Tekkis väike äng, et kas tõesti selleks, et teha seda mida naudin, pean nii palju ohverdusi tooma?
Ja nii sündiski mõte joosta ise 42,2 km, ilma kiibita, ilma publikuta, ilma kohtuniketa, ilma reegliteta 🙂 ma ei pea ju ilmtingimatta jooksma võistlustel?!? Mis seal salata, alguses oli see minu jaoks suur dilemma- ametlik või mitteametlik?
Edevusest tahaks ju ka marathon100.com lehel ilusas tabelis ilusate numbritega figureerida AGA kelle jaoks ma siis jooksen- teiste jaoks ? enda jaoks?
 |
| 2012a. SEB Tallinna maraton (minu kolmas) |
Nii ma siis otsustasin, et minu jaoks on maraton 42,2 km ja kus või kellega ma seda jooksen, ei muuda asja 😉
Hei! See ei ole boikott võistlustele, kindlasti mitte. Plaanis on sellel aastal nii mõnigi ametlik võistlus, lihtsalt mina arvan, et saab ka teistmoodi 🙂 Nii leidsingi enda jaoks kompromissi.
Jään küll võistlustel saadavast emotsioonist, medalist ja ametlikust tulemusest ilma aga minu võistlusgraafik ongi nii sätitud, et saan enda jaoks olulistel distantsidel ikkagi ametliku aja kirja.
 |
| 2013a. Riia maraton (minu neljas) |
Nüüd olen juba kahel korral jooksnud mitteametlikke ja ees on ootamas kolmas. Korraks tekkis küll mõte, et kas nüüd hakkabki nii olema, et tiksun distantsi läbi ja ei midagi…kus on adrenaliin? kus on põnevus?
Aga eks ma pean sellega nüüd siis ise tegelema, juba pühapäeval on plaanis joosta natuke teise tempoga, et finišiajaks tuleks 4:30 või vähem 🙂 Tahan proovida, et kas suudan ennast väljaspool võistlust motiveerida.
Samas ei taha ma sellest jooksust mingit võistlusmomenti välja pigistada, Kristi ja K1, te ei pea muretsema 🙂
 |
| 2013a. Rõuge I maraton (minu viies) |
Kindlasti on nüüd neid, kes arvavad, et mugav olen ja lähen lihtsalt kergema vastupanu teed- ei mingit pinget!
Arvamusi on nii palju kui on inimesi ja see on täiesti normaalne. Leidke teie enda jaoks oma, mina leidsin oma 😉
 |
| 2013a. Pääsküla raba maraton (minu kuues) |
Juba pühapäeval jookseme M A R A T O N I 😉