Ma ei osanud ööd ega ääd öelda, niimoodi lajatati mulle. Aga kohe oli mul vastus varnast võtta, ise ta ju oli kevadel kokkuleppe sõlminud, et jookseme kogu sarja koos. Tema tingimuseks oli, et mina jooksen temaga kogu sarja kaasa, minu tingimus oli, et ta peab siis kõik 10 jooksu lõpuni jooksma.
Õnneks ei vaielnud ta enam vastu. Vaid kaks jooksu ju veel.
Ega mul endalg ei olnud kerge kodust ära minna ja “tükeldada” seda laupäeva. Parema meelega oleks maasikapeenart ette valmistanud ja kasvuhoones sügistöid teinud…aga nüüd tuli need edasi lükata.
Kunagi varem ei ole ma nii palju jooksuhooaja lõppu oodanud 🙂 ei tea isegi miks. Tunnen, et ma tahan puhata- liiga vara? Ei tea aga ma kuulan oma keha ja lasen endal natuke laisem olla.
Seega ei jäänud maratoni ja Kütioru jooksu vahele ühtegi jooksu.
Valmis! Teel… |
Stardis olime 30 minutit varem, võtsime numbrid ja üle pika aja saime Kristiga kokku. Nii tore oli näha!
Kaks päikest 🙂 |
Jooks ise läks üsna ludinal, tõusudel kõndisime. Poolel maal metsa vahel tõusu võttes lasin korraks ka häälepaelad valla kui tagumikuvalu andis jälle tunda. Ütlesin Getrinile, et sörgin ta järel, et kui ta mind enam seljataga ei leia, siis mingu aga julgelt edasi. Õnneks ma siiski tasasel maal valu ei tundnud ja püsisin ikka sabas.
Getrini jooks oli ka kuidagi stabiilsem kui varasematel jooksudel.
Ega midagi põnevat rajal ei juhtunudki. Enne viimast mõrvarliku tõusu ütlesin Getrinile, et jookse nii kaua kui jaksad ja siis hakka kõndima, minu üllatuseks jooksis päris kaugele, ma ise oleks juba tunduvalt varem kõndima hakanud. Eks ta selle tõusul jooksmisega tõmbas ennast nii tühjaks, et lõpus oli nii läbi, et ütles, et hingata on valus. Lonkisime siis mäetippu, et sealt alla viimane jooksusamm teha ja finisijoon ületada.
Nüüd siis veel viimane jooks jäänud- Munamäe-Võru maastikujooks. Kohtumiseni!
Jooks numbrites:
Distants:9,5 km
Aeg: 1:04:44
Koht: 154
N30 koht: 15
Keskmine pulss: 159
Keskmine tempo: 6:50/km
Kalorikulu: 608 kcal