Kuidas ma valmistun Tartu linnamaratoniks ja natuke teiperist

…ehk siis juba selle aasta 10-s maraton. Küll aasta liigub kiiresti 🙂 Eesmärgi(12 kuud= 12 maratoni) täitmine ei ole enam kaugel.
Tegelikult võiks sissekande pealkiri olla ka “Kuidas ma ei valmistu…” 😛 sest Tartu maraton saab olema üsna pingevaba, see on küll võistlus ja ametlik aga kindlasti ei lähe ma jooksma suurte eesmärkidega.
Märksõna on “nautida”
Tegelikult on väike ärevus sees, nagu ikka millegi esmakordse ees. Lähen ju esimest korda Tartu maratoni jooksma.
Ja ma kavatsen seda nautida ja ma loodan, et see väike katsetus teiperi näol, ei keera midagi kihva. Mida ma ei usu!….. sest midagi äärmuslikku selles enne-maratoni-dieet-menüüs nüüd küll ei ole.
No jah, mina ei teinud seda nüüd nii rangelt ka (ei kaalunud koguseid, ei otsinud hulluks, et leida õigeid toiduaineid, ei lugenud kaloreid jne.) aga kartma seda küll ei peaks (nagu mina esialgu tegin).

Teiper- ma ei tahaks väga seda sõna kasutada sest mulle tundub, et teiper on rohkem tippsportlaste teema ja neile kes tõesti treeningutes näpuga järge ajavad ning omavad kõrgeid eesmärke. Pigem on see maratonieelne dieet. Iseenesest sõna “dieet” meeldib mulle veel vähem, vihkan dieete aga oma olemuselt just dieet see teiper ongi. Eriti just need nädala esimesed päevad.

Mina võtsin teiperi ette proovimise pärast, et lihtsalt ära proovida. Saan öelda, et olen p r o o v i n u d 🙂
Enne Tallinna maratoni ma ei tahtnud katsetamist ette võtta, kartes, et midagi võib valesti minna. Mis täpselt, ei oskagi öelda….
Aga eks peale Tartu maratoni saan juba rohkem analüüsida ja ehk proovin veelgi….

Kõige suurem kartus teiperi puhul oli see,
1. et see lööb minu igapäevase toitumise täiesti pahupidi.
Minu toidukorrad on mulle nii armsaks saanud ja praegu onlen nii mõnusas rütmis, et ma ei tahaks et miski või keegi selle pahupidi keeraks 🙂
2. et see ajab minu seedimise korrast ära, mis seni on toiminud nagu kellavärk 🙂

Kristiga rääkides, kes on teiperi kaks korda läbi teinud, sain natuke julgust juurde. Menüüd läbi arutades, selgus, et tegelikult on minu igapäevane menüü üsna sarnane. Üsna!
Hiljem muidugi selgus, et see “üsna” mängis päris suurt rolli 😀

Ehk siis…kui võtsin oma hommikusöögi kõrvalt ära ühe viilu leiba, andis see kohe tunda ja mu kõht sai kiiremini tühjaks. Võibolla oli see ka minu peas kinni aga ma tundsin vajadust oma tavaliste pisikeste süsivesikuampsude järgi 😀

Ma avastasin, et tegelikult on igas minu toidukorras tavaliselt pisike amps süsivesikuid ja kui nüüd need olid ära võetud, pani see mu kannatuse proovile küll. Tegelikult minu TAHTEJÕU 🙂

Kõige suurem erinevus teiperi menüüs ja minu tavapärases menüüs oli seotud hommikusöögiga. Tavaliselt on minu hommikusöögilaual suur ports putru, leivaviil singiga ja piimakohv(ilma suhkruta)
Nüüd pidin loobuma pudrust ja sellega ma nõus ei olnud. Ma ei kujutanud ette, et söön hommikul praemuna ja peekonit 😀 Seega jätsin oma hommikupudru alles aga vähendasin kogust poole võrra ja sõin juurde keedumuna.

Enne kui ma lähemalt oma menüüst räägin siis viitan siin kohe ära Margiti eilsele blogi sissekandele sest temal oli väga hea ülevaade oma teiperi kogemuse kohta, kes tahab rohkem teiperist teada siis loe SIIT

Nii, aga nüüd minu menüü:

Esmaspäev

Hommikusöök: Neljaviljahelbepuder (tavalisest poole väiksem kogus), 2 keedetud muna, piimakohv
Vahepala: Kodujuust hapukoorega ja juurde lisasin avokaadot
Lõunasöök: Praetud kanafilee, toorsalat
Vahepala: Paar ampsu kodujuustu
Õhtusöök: Kaks kanakoiba, ahjus küpsetatud brokkoli, roheline uba ja punapeet, juurde lisasin ka natuke kodujuustu.

Esmaspäeva õhtuks oli tunne hea, natuke tühjakõhutunne jäi enne magamaminekut aga see eest oli uni ülihea.

Teisipäev

Hommikusöök: Neljaviljahelbepuder (tavalisest poole väiksem kogus), 2 keedetud muna, piimakohv
Vahepala: Kodujuust hapukoorega ja juurde lisasin avokaadot
Lõunasöök: Praetud kanafilee, toorsalat
Vahepala: Kodujuust ja sarapuupähklid
Õhtusöök: Ahjus küpsetatud sealiha, brokkoli, roheline uba ja punapeet.

Tean! Menüü on üsna üksluine, ma ei viitsinud väga vaeva näha. Läksin kergema vastupanu teed 🙂
Vett tarbisin nendel päevadel nii u. 1,5-2 liitrit päevas

Kolmapäev

Hommikusöök: Neljaviljahelbepuder (tavalisest poole väiksem kogus), 2 keedetud muna, viil juustu, piimakohv
Vahepala: Juust, tomat, sarapuupähklid
Lõunasöök: Praetud kanafilee, toorsalat
Vahepala: Juust ja sarapuupähklid
Õhtusöök: Lõhe, tomati, fetajuustu salat.

Postiivne antud dieedi puhul oli see kerguse tunne(kui kõht on tühi, siis mida muud sa ikka tunned, eks :P)
Negatiivne oli see, et kolmapäeval läkski seedimine korrast ära 😛
Ja kõige negatiivsem asja juures olid minu peavalud, teisipäeva öösel vastu kolmapäeva valutas mu pea meeletult, lausa nii, et ma hakkasin nutma- tõsine migreenihoog, mida mul ei ole 100 aastat olnud. Ka eelmisel päeval valutas pea aga hästi tuimalt ja sain ilma valuvaigistita päeva õhtusse saata. No ma ei tea, kas süüdistada selles teiperit või mitte aga päris hea kokkulangevus oli küll.

Rohkem nagu tähelepanekuid ei olegi. Jälle üks asi ära proovitud 🙂
Ja ootan põnevusega kas maratoni joostes muudab see kuidagi minu enesetunnet ka 🙂

Tänasest siis sain süüa korraliku koguse putru ja juurde tostaviilu, kohe palju parem 🙂 Ühesõnaga tänasest olen oma tavamenüül tagasi. Koguseid ei kavatse suurendada, söön lihtsalt rohkem süsivesikuid- kuivatatud puuviljad, riis, pasta jne.

Esmaspäeva hommik
Neljapäeva hommik

Shopping Cart