Juuli on kohe läbi ja sellega saab läbi ka väljakutse. Juuli väljakutse!
Siiamaani imestan… ja jäängi vist imestama kuhu see minu endale esitatud väljakutse välja on viinud…
Ja suuresti tänu teile, kes te kõik sellega kaasa tulite ja mulle nii palju tuge, innustust ja motivatsiooni jagasite. Just tänu teile julgesin ma ette võtta uue väljakutse ja juba natuke suuremalt. Vaatame kuidas mul selle haldamine läheb, natuke kardan.
Siiamaani imestan… ja jäängi vist imestama kuhu see minu endale esitatud väljakutse välja on viinud…
Ja suuresti tänu teile, kes te kõik sellega kaasa tulite ja mulle nii palju tuge, innustust ja motivatsiooni jagasite. Just tänu teile julgesin ma ette võtta uue väljakutse ja juba natuke suuremalt. Vaatame kuidas mul selle haldamine läheb, natuke kardan.
Nagu te juba isegi aru saate, siis juuli väljakutse mõju ja sellega kaasnev lainetus muudkui kestab ja kestab …
Ja seda palju suuremalt kui ma oleks kunagi osanud arvata. Ma ei räägi siinkohal ju ainult paremast enesetundest, kehakaalu langusest vaid üha uutest ja uutest põnevatest ideedest, otsustest ja koostöödest, millest teiegi varsti osa saate, sest kõik on juhtuma hakanud just pärast juuli väljakutset.
Ja seda palju suuremalt kui ma oleks kunagi osanud arvata. Ma ei räägi siinkohal ju ainult paremast enesetundest, kehakaalu langusest vaid üha uutest ja uutest põnevatest ideedest, otsustest ja koostöödest, millest teiegi varsti osa saate, sest kõik on juhtuma hakanud just pärast juuli väljakutset.
No ühe vihje võin teile juba anda, nimelt on valmis saanud “Jooks on lahe” uus ja eriti äge logo 🙂
Ja uued jooksusärgid tulevad juba uue logoga 😉
Onju äge! Ma olen ise niinii põnevil!
Nojah teie veel pole logo näinud ja ei oska mulle kaasa elada aga uskuge mind, see on äge! See logo on täiesti mina!
Kus ja millal seda näha saab, seda veel ei tea, natuke läheb veel aega aga mitte kaua, juba augusti esimeses pooles kindlasti!
 |
| Selle särgi saadame puhkama ja raamime kenasti ära 😉 |
A, muide, kes tahaks veel vana kirjaga särki, siis mul on 2tk, valget, S ja M suurus. 14€ küsin 🙂
Ja uudiseid on veel aga ma ei saa kõike veel avalikustada, sest läbirääkimised on pooleli 😉
Loomulikult hoian teid edasisega kursis, sest mulle on väga oluline teie tagasiside ja arvamus.
Loomulikult hoian teid edasisega kursis, sest mulle on väga oluline teie tagasiside ja arvamus.
Nüüd aga natuke juuli väljakutse numbritest.
Exceli tabelisse sain kokku 35 rida, need on kõik osalised kokku, ka need kes esimesel päeval väljakutsega liitusid aga hiljem…. kas tuli “elu” vahele või… põhjuseid võib olla erinevaid ja väga tõsiseid. Üldse ei pane pahaks. Ma ei hakanud neid ära ka kustutama.
Exceli tabelisse sain kokku 35 rida, need on kõik osalised kokku, ka need kes esimesel päeval väljakutsega liitusid aga hiljem…. kas tuli “elu” vahele või… põhjuseid võib olla erinevaid ja väga tõsiseid. Üldse ei pane pahaks. Ma ei hakanud neid ära ka kustutama.
Nagu ma varem maininud olen, siis erilist tugevust näitab just see poole pealt liitumine või siis see kui oled mõned päevad kaasa teinud ja siis tuleb paus aga suudad ikka mõned päevad hiljem kampa lüüa. Selliseid tublisid oli ka meie seltskonnas. Respekt!
Kõik te olete minu tabelis kirjas.
Kõik te olete minu tabelis kirjas.
Tõesti, neid üksikuid, kes seoses augusti väljakutsega leidsid ka juuli väljakutse üles ja lisasid viimastel päevadel oma pildi, ei hakanud enam tabelisse lisama aga minu aplaus ja kiitus teile ka!
Augusti väljakutse ajal kohtume teiega kindlasti 😉
Augusti väljakutse ajal kohtume teiega kindlasti 😉
Teile, uutele liitujatele võibolla natuke selgituseks, sest juba mitmed on küsinud ja uurinud…. juulis ei mõelnud ma reeglitele, tahtsin lihtsalt endale kambajõmme leida, kes minuga iga päev koos 5km liiguvad, tahtsin kuulda nende päevastest seiklustest, põnevatest kohtadest kus keegi liikus jne. Isegi ei soovinud pilditõestust läbitud distantsist, sest…. liigume ju igaüks ikkagi enda jaoks. Ühesõnaga, tekkis selline mõnus, usalduslik kamp naisi, kes jagasid igapäevaseid emotsioone oma kõnni-jooksuringilt.
Augustis sedaviisi aga enam ei saa, loodan, et kõik mõistavad. Osalejaid on kordi rohkem ja kõik loodavad loosi õnnele ja seega peavad reeglid vägagi konkreetselt paigas olema.
Tagasi juuli väljakutse juurde…
Võib vist naljaga pooleks öelda, et juuli väljakutse oli lausa ülemaailmne (Tsau Külli Ameerikast ja Hei Kristi Soomest!)
Lõpuni oli aktiivseid kaasalööjaid umbes 20ne ringis. Ja kõik naised!
Neist 14 (kui viimastel päevadel midagi ei muutu :D) ägedat naist suutsid 31st päevast 29 kaasa teha ja nagu ma lubasin, siis üks õnnelik loosi võitja saab kingituseks “Jooks on lahe” särgi.
Neist 14 (kui viimastel päevadel midagi ei muutu :D) ägedat naist suutsid 31st päevast 29 kaasa teha ja nagu ma lubasin, siis üks õnnelik loosi võitja saab kingituseks “Jooks on lahe” särgi.
Selle selgitame juba 01.08.2019 Facebooki lehel välja 😉
Aga tõmban nüüd otsad kokku.. et jutt liiga pikaks ei veniks, sest lisan siia alla teile lugemiseks ja inspiratsiooniks juuli väljakutsest osalejate lood. Aitäh armsad!
 |
| Kes veel ei tea, siis instagramis olen ma @jooksonlahe 😉 |
Triinu lugu
Gätly jooksmisi olen ma juba ammu fännanud, vahepeal oli sees pikem paus ning see kattus ka minu väikeste laste ajaga, seega tundus praegune come back ideaalse ajastusena.
Istusin esmaspäevasel päeval kontoris arvuti taga, tekkis hetkeline paus ja vaatasin korraks telefoni, ning mida ma näen, Gätly tegi endale väljakutse mille all juba esimesed kiiremad sõna olid võtnud.
Teadsin juba pikalt ette, et juuli kuu on aastas ainus kuu, kus enamus ajast lapsed maal vanaemade juures, ning mul on aega enda jaoks. Kuid ma polnud veel endale midagi välja mõelnud , viimati tegin seda aasta alguses kui lubasin osaleda vähemalt kümnel spordiüritusel, kuid reaalsus puuduolevast vabast ajast kahe väikse lapse kõrvalt jõudis kohale kiiremini kui ma jõudsin end kuskile registreerida, ning ma riputasin selle mõtte taas varna.
Kuid see väljakutse tundus just selline, milles ma suudaksin kaasa lüüa. Kui ei jõua joosta siis saab ka jalutada, ning aega mul ju praegu on.
Igapäeva elu on muutunud palju mõnusamaks. Jah, oli ka päevi kus ma pidasin endaga maha tõsise sisemise võitluse just ilma osas, kuid see on muutunud – vihmaga on hakanud mulle jooksmine isegi rohkem meeldima kui kuumusega.
Positiivsena võin veel välja tuua kaalulanguse, mõned vanad püksid lähevad taas paremini jalga, vett joon teadlikult rohkem ning ära on kadunud meeletu energiapuudus mida söögiga kompenseerida. Söögiisu on isegi vähenenud. Praegune aeg on justkui tervenemine ja enda taasleidmine, unekvaliteet on samuti oluliselt paranenud.
Kõige eredamalt jäi mulle meelde üks jooksukord Raeküla metsas, ma läksin kui päike lõõskas, siis tulid pilved, päike, padukas, vikerkaar – ning seda kõike 5km ja 40minuti jooksul. Kas meil pole mitte mitmekesine see ilm? Samuti jääb meelde ka see nädal, kus ma lihtsalt jalutasin – suutsin vist viimaste aastate muremõtted kõik oma peas ära lahendada.
Hetkel sobib selline liikumine minu igapäevaellu suurepärastelt, mulle on alati meeldinud värskes õhus liikuda. Kuid tean juba ette ära, et augustist muutub kõik, lasteaed – töö – kodu, ning need kaks päterdavalt jalapaari minuga pikka matka igapäevaselt kaasa ei suuda teha.
Gätly plaanib siin midagi ka järgmiseks kuuks, loodan et saan siiski Teiega ühineda. Kui muud moodi ei saa, siis kas toas väikesel batuudil hüppamine võiks ka „trenni“ alla minna.
Tiina lugu
Minuga oli lihtne, nägin et üks mu jooksuhunt postitab iga päev oma jookse, hakkasin uurima ja nii tuligi mōte ise ka proovida! Olen ise ka jooksnud , no teen selliseid jooksu laadseid liigutusi! Kui ei ole rasket füüsilist tööd, siis jôuaks iga päev joosta, aga mina praegu lihtsalt ei jaksa.Aga tore väljakutse!
Eve lugu
Ma isegi enam ei mäleta, kuidas täpselt väljakutse minuni jõudis. Otseselt pole väga tuttavaid grupis, või noh polnud enne. Võis olla, et nägin üleskutset. Kuidagi koheselt tõmbas mind endasse. Suureks plussiks oli, et oluline on liikumine, pole väga jooksja kahjuks. Mõtlesin endamisi, et kuna nagunii igapäevaselt koeraga väljas ringil käin, et miks mitte see mõni kilomeeter pikem teha. Hea algus uuesti liigutama hakkamisele. Liigutada end ma ju soovisin, kuna peale sünnitust tahtsin end uuesti vormi saada. Lapsele teeb ju ka päikese käes olemine head. kolm ühes. 😀 Igapäevaelus suuremaks muutuseks ongi, et olen aktiivsem, tunnen end paremini, jaksu on rohkem. See 5 km on minu enda aeg, hoolimata sellest et teen ringi koos lapse ja koeraga on see ikkagi aeg mulle endale, saan oma mõtteid korrastada. Väljakutse kergus oligi see mis pani seda mõtlemata vastu võtma. Mõnedel päevadel tuleb natukene planeerida rohkem aga samas pole üksi asi tegemata jäänud, pigem on just planeerimise oskus paranenud. Kõige positiivsemaks mõjuks peangi ehk suuremat rõõmsameelsust ja aktiivsuse kasvu. Jõuan, saan ja tahan rohkem tegutseda. Enesetunne on kohe kõvasti parem. Väljakutse perioodil on kõige hirmutavam olnud see, kuidas veoautod kihutavad meie tee peal, tõmbab ikka seest kergelt jahedaks küll kui kuuled, et selja tagant üks ralliäss tuleb. Ringi ajal oleme näinud ussikesi, keda ma kohe üldse mitte ei salli, kitsekesi ja ühte jänkut, suhteliselt maja lähedal. Hullumeelseks võib pidada suure paduvihmaga jalutamist või peale pikka ja väsitavat päeva jalutama minekut. Kindlasti kavatsen jätkata peale väljakutse lõppu.
Egle lugu
Ega siin midagi keerulist polegi,sa postitasid vâljakutse,mul kâis telef.pinn ja ja kirjutasin kohe,et olen käpp. Ega mingit maasikat polegi,mul on lihtsalt see asi,et rutiin tapab,ma suht tihti vôtan vâljakutseid vastu,küll 30 pâevaseid kükke,planku, kätekôverdusi jne.jne.sest ma tunnen,et mul on seda vaja,ja jooks on minuga juba 15a.olnud. Ei saa öelda,et see väljakutse oli raske,pigem oli/on raske see ôige hetk leida,sest ma pean ju olema oma kolmele tallele mitme eest nii eeskujuks,kui ka lihtsalt 24/7 olemas.Jooks on alati positiivne isegi kui muud môju sellele ei järgne. Aga mulle meeldib väga joosta,alati tulevad joostes mingid môtted pähe,millele muidu nagu ei môtlegi,ja see tunne peale jooksu,nagu oleks uuesti sündinud,see on mega,vahest ma lähengi jooksma ainult sellep.et seda tunnet hiljem tunda.Täna juhtus mul jooksu aeg midagi,see hetk kui see juhtus olin suht kuri,aga hiljem môtlesin siis oli isegi naljakas ühe sônaga jooksen ma siis täna,nagu ikka oma 1,3a jooksu kaaslasega,kui järsku märkan,et vankril ratas kuidagi laperdas,möödus sekund ja see ratas lihtsalt pani jooksu mul vankri alt,vaatasin/jooksin ja môtlesin,et “nagu päriselt v?”püüdsin järgi joosta koos vankriga siis nii,et kasutasin ainult vankri esimesi rattaid,sain lôpuks kätte,panin plôksti alla tagasi ja jooksin oma km’d täis,hiljem môtlesin ja muigasin,et see oli nagu “vôimalik vaid venemaal”
Aga jooksen ma kindlasti edasi,ei tea kas just iga päev, aga 3-5x nädalas kindlasti.
Ja suured tänud sulle,et sa sellise vahva väljakutse esitasid!
Aga jooksen ma kindlasti edasi,ei tea kas just iga päev, aga 3-5x nädalas kindlasti.
Ja suured tänud sulle,et sa sellise vahva väljakutse esitasid!
Katrini lugu
Olen mõned eelnevad aastad ikka jooksmas käinud, vahelduva eduga. Väisanud jooksuvõistlusi, mõned poolmaratonid ja lühemaid distantse. Tempo mõttes aeglaselt küll, aga see kõik on mulle väga meeldinud. Eelmine aasta peale Rakvere ööjooksu kukkusin jooksurajalt kuidagi maha. Ei viitsinud enam, motivatsioon sai justkui otsa, et miks ma seda kõike teen. Kehakaal ei lange, kiiremaks ei saa. Ühesõnaga milleks see kõik.
See talv olin täiesti laisk liikumise koha peal, kuid varsti hakkas kuklas koputama: ma pean jooksma minema, vaja ainult tossud jalga panna ja minna. Koju jõudes olid jälle vabandused platsis, küll liiga väsinud, küll oli seda teist ja kolmandat vaja teha jne.
Enda motiveerimiseks hakkasin juba jooksu raamatuid lugema ja spordiblogisi, kuid ise tossudeni ikka ei jõudnud kuni nägin sinu väljakutset FB, siis käis lõplik klõps ära peas ja suundusin õue.
Esimene jooksuring oli kõike muud kui kerge, mitu korda pidin kõndima. Kuid koju jõudes olin väga õnnelik, et lõpuks ometi sai algus tehtud. Ja nii need ülejäänud päevad on läinud, et leian iga päev selle tunnikese oma ring ära teha. Kui tööpäevast keha liiga väsinud siis kõnniring ja kui jaksu rohkem siis jooksen. Positiivne mõju sellele kõigele on ikka pärastine enesetunne, meel rõõmus ja keha tänulik liikumisest. Tegelikult on kogu see protsess õnnetunnet tekitav, suvelõhnad, linnulaul, liikumine, päikese loojang jne. Samuti on väga tore vaadata teiste toimetamisi. Mida veel elult tahta. Ja loomulikult tänutunne. Tänutunne, et sattusin selle väljakutse peale, et sa algatasid selle!
Kas ma jätkan peale väljakutse lõppu? Kindlasti jätkan, kas nüüd just iga päev 5km aga 3-4 x nädalas ikka, sest salaunistus ükspäev ka maraton joosta on veel teostamata ja selleks on vaja eelnevalt tööd teha.
See talv olin täiesti laisk liikumise koha peal, kuid varsti hakkas kuklas koputama: ma pean jooksma minema, vaja ainult tossud jalga panna ja minna. Koju jõudes olid jälle vabandused platsis, küll liiga väsinud, küll oli seda teist ja kolmandat vaja teha jne.
Enda motiveerimiseks hakkasin juba jooksu raamatuid lugema ja spordiblogisi, kuid ise tossudeni ikka ei jõudnud kuni nägin sinu väljakutset FB, siis käis lõplik klõps ära peas ja suundusin õue.
Esimene jooksuring oli kõike muud kui kerge, mitu korda pidin kõndima. Kuid koju jõudes olin väga õnnelik, et lõpuks ometi sai algus tehtud. Ja nii need ülejäänud päevad on läinud, et leian iga päev selle tunnikese oma ring ära teha. Kui tööpäevast keha liiga väsinud siis kõnniring ja kui jaksu rohkem siis jooksen. Positiivne mõju sellele kõigele on ikka pärastine enesetunne, meel rõõmus ja keha tänulik liikumisest. Tegelikult on kogu see protsess õnnetunnet tekitav, suvelõhnad, linnulaul, liikumine, päikese loojang jne. Samuti on väga tore vaadata teiste toimetamisi. Mida veel elult tahta. Ja loomulikult tänutunne. Tänutunne, et sattusin selle väljakutse peale, et sa algatasid selle!
Kas ma jätkan peale väljakutse lõppu? Kindlasti jätkan, kas nüüd just iga päev 5km aga 3-4 x nädalas ikka, sest salaunistus ükspäev ka maraton joosta on veel teostamata ja selleks on vaja eelnevalt tööd teha.
Külli lugu
See väljakutse minu jaoks tuli nagu iga teinegi väljakutse ( olen liige igasugu tervislike eluviiside harrastajate foorumites ja fitbiti väljakutsed on iga nädalased) see on siiani ainus väljakutse vist kui mu mälu mind ei peta nüüd milles olen ma kaasa teinud siiani iga jummala päev. Peab vist mainima et lihtsuses peitub selle võlu! ei ole mingeid erilisi harjutusi mida peaks enne youtubest üle vaatama, kuidas üldse teha ( jah olen leidnud selliseid) jälgida on super lihtne osa võtta veel lihtsam. Minu suurim mure see juulikuu siin(Ameerikas) on olnud meeletu kuumus aga õnneks on mul kodus jooksulint ja see nüüd on ikka vatti saanud. Ma ikka olen paar korda pidanud plaani ja endaga aru et kuhu päeva ossa ma saan selle 5 km mahutada lihtsam viis seni on olnud kas ärgata super vara voi jätta koige koige päeva lõppu- aga osa olen võtnud iga päev see 5km on just selline paras pikkus et seda jõuab kasvõi vaikset sammudes kõndida ei ole midagi enne olematut rasket. Tavaliselt varem kui ma olen nii kodus õhtul samme järgi kõndinud siis ma ei ole miile vaadanud Aa nüüd ikka vaatan et saaks minimaalselt 5 km täis.minu üllatuseks on mu kaaslane minuga päris mitu korda küsinud kas olen päevase normi 5 k täis saanud kui ei siis ta tuleks minuga kaasa kõndima ta mul ei jookse ja õhtul kui mina lindil vuran siis tema on teinud kõrval jõutreeningut nii et mõjub vaikselt ka elukaaslasele
Gerli lugu
Väljakutse jõudis minuni fb jooks on lahe lehe kaudu. Lugesin postituse läbi ja teadsin kohe, et võtan osa. Kuigi ma ei ole sporti teinud alates põhikoolist ja mulle ei meeldi ennast millekski sundida.
Olin väga põnevil ja tahtsin ennast proovile panna.
Minu igapäeva ellu oli tulnud see hetk mida suure põnevusega oodata.
Ma sain palju energiat juurde ja minu enesetunne paranes iga päevaga.
Ma sain palju energiat juurde ja minu enesetunne paranes iga päevaga.
Väljakutse tundus teoorias raske aga praktikas kerge, kõik on ettevõtmise asi. Kui näed tulemust siis see annab juba edaspidiseks motivatsiooni.Väljakutse alguses oli ekstreemsust rohkem kuna jäin mitmed korrad paduvihma kätte aga alla anda ei mõelnudki. Peale vihma tuli vikerkaar ja kõik oli jälle hästi.
Maile lugu
Minuni jõudis info läbi kolleegi. Tundus uskumatu, et tema sellest osa võtab. Nii ma mõtlesingi, et kui kolleeg saab juba hakkama siis saan mina ka. Edasi läks kõik juba loomulikku rada pidi.
Kuna ma olen täielik töönarkomaan siis ma lõpuks tänu väljakutsele leidsin aja iseendale ja oma mõtetele.
Mõte sellest tundus väga, väga raske aga tugev tahtejõud sundis mind seda tegema ja nüüd sellele mõeldes tean, et see oli parim otsus sel hetkel minu jaoks.
Minuni jõudis info läbi kolleegi. Tundus uskumatu, et tema sellest osa võtab. Nii ma mõtlesingi, et kui kolleeg saab juba hakkama siis saan mina ka. Edasi läks kõik juba loomulikku rada pidi.
Kuna ma olen täielik töönarkomaan siis ma lõpuks tänu väljakutsele leidsin aja iseendale ja oma mõtetele.
Mõte sellest tundus väga, väga raske aga tugev tahtejõud sundis mind seda tegema ja nüüd sellele mõeldes tean, et see oli parim otsus sel hetkel minu jaoks.
Ekstreemsust on jätkunud päris mitmel korral, oli väga kiire päev ja ootamatult hakkas kell juba õhtul 23.00 saama aga kangus ei lubanud väljakutsel vaba päeva teha. Kuna oli juba pime ja lapsed üleval, kutsusin kaasa. Ühele lastest tundus 5km liiga ekstreemne 😀 ja ma pidin teda (40kg) kukil kandma (topelt trenn :D)