Juba ong Juuli ka läbi ja jäänud on suvekuu viimane kuu- August 🙁
Juulis oli võistlusi vähe aga see eest minule väga-väga olulised 😉
Tegin oma teise täispika maratoni- Mulgi maratoni ja parandasin oma eelmist aega 24 minutiga. Maraton oli lahe ja ma arvan, et ei lähe enam kaua aega kui vastaksin küsimusele, mis on sinu lemmik distants, maraton! 😉 Ootan juba suure põnevusega Tallinna Maratoni.
Teine tähtis sündmus oli loomulikult minu elu esimene triatlon, mul on nii hea meel, et ma otsustasin ära proovida, rutakalt tuli see otsus ja oleks võinud mulle väga karmilt kätte maksta aga õnneks läks kõik õnneks.
Juulis oli kokku kolm võistlust. Nendest Uhtjärvejooks sattus väga halvale ajale (minu jaoks). Võistlus toimus kaks päeva pärast maratoni aga läbi ma selle tegin ja mingi ime läbi parandasin veel eelmise aasta arega ka 😛 Ärge kodus järgi tehke!!! 😀
Nagu tabelist näha, ei saanud ma kordagi ratta selga va. triatloni võistlus. Ja pärast triatlonit saabus Eestimaale suvi ja mina sain ennast korralikult kodutiigis märjaks kasta. Arvan, et ujusin kogu suve ujumised ära sellel päeval 😛
Kokku jooksin Juulis 190 km ja aega kulus selleks 20h.
Kui nüüd Juuniga võrrelda siis Juunis tegin sporti 18 korral, Juulis 15 korda aga jooksukilomeetreid tuli Juulis rohkem- 190 km. Juunis 138 km + rattaga 134 km
Juunis tegin sporti 20h ja 50 min, Juulis 20h ja 18 min.
Sellised võrdlused siis 🙂
Mis siis Augustis? Augusti suursündmus on Linnajooksu sarja kolmas jooks- narva Energiajooks (21 km)
Mis on minu eesmärk? Seekord ma rekordeid lööma ei lähe…kuidagi on selline tunne….palju sa ikka ühe hooaja jooksul rekordit lööd 😛
Loomulikult annan endast parima aga eks paistab, oleneb ju kõik ilmast, riietusest, toitumisest nagu alati 🙂
Augustis jätkub ka staadionijooksu sari aga ma ei ole kindel kas jõuan sinna….
Loodan siiski, et tuleb mõni ootamatu ja meeldiv üllatus mõne uue võistluse näol 😉
Ahjaaa!!! Olümpia! Te ikka vaatate? Ma ei saa küll koguaeg teleri ees olla ja vaadata aga kuulan ja olen muudmoodi kursis. Lahe!
Naljakas, kui neli aastat tagasi olümpiat jälgisin siis vaatasin, et elada Eesti sportlastele kaasa, nüüd mind huvitab iga ala ja iga võistleja, ei oma tähtsust mis maalane ta on. Lihtsalt nii põnev on jälgida sportlase kehakeelt, kuidas ta pingega hakkama saab, emotsioonid pärast finišit jne.
Olen ju nüüd natuke isegi seda kogeda saanud, mitte küll sellisel tasemel aga aiman nüüd mida sportlased läbi elavad. Fännide, kaasmaalaste ootused, ettevalmistus, ootamatused, võistluspinge jne
Nii lihtne on pärast ebaõnnestunud võistlust spotlane maha teha aga keegi ei mõtle, mida sportlane läbi elab….kedagi ei huvita, mis tegelikult juhtus, nähaksa ainult saamata jäänud medalit, kurb 🙁
Edu kõigile sportlastele olümpial!