“Jooks on lahe EESKUJU” on postituste sari, mis ilmub 2 x kuu jooksul, neljapäeviti. Postituse sari toob meieni inspireerivad lood inimestest meie keskelt- Jooks on lahe kogukonnast. Postituste sarjas tutvustan iga postitusega lähemalt ühte Jooks on lahe kogukonna liiget, kes on meile kõigile eeskujuks.
Selle aasta viimases eeskuju postituses vestlesin Pillega. Pille jaoks on olnud Jooks on lahe väljakutsega liitumine elumuutev. See kogukond ning uued eesmärgid on andnud Pillele täiesti värske vaate elule. See on esimene intervjuu, mida tegin video teel ja peab tunnistama, et nähes neid emotsioone ja entusiasmi iga vastusega, täitsid mu südame suure imetlusega. Ma imetlen Pille südikust, positiivsust ja eelkõige seda arengut, mida ta on viimase aastaga saavutanud. Milline eeskuju!
Pille, Sa elad Norras, räägi kuidas Sa sattusid sinna?
See on üks huvitav lugu. Esialgu läks Norra tööle minu abikaasa ja olles lastega järjekordsel koolivaheajal abikaasal külas, taipasin ma, et ma ei taha enam tagasi Eestisse minna. Minu jaoks oli pere kõige tähtsam. Olles aastaid elanud abikaasaga selliselt, et tema on tööl kuskil teises riigis, mõistsin, et selliselt jätkata enam ei saa. Ja sellel koolivaheajal me ei läinudki enam tagasi Eestisse. Tänaseks oleme elanud siin juba kümme aastat. Muidugi see nii lihtsalt ei läinud, et lihtsalt otsustasin ja nii oli. See vajas ikka mitmeid perekoosolekuid ja arvestasime ka laste mõtteid, näiteks palusin neil paberile kirja panna kõik miinused ja plussid, mis seoses Norra jäämisega tekkisid. See oli päris intentsiivne aeg, näiteks pidin laste eelmisesse kooli teatama, et järgmisest õppeaastast lapsed enam Eestis kooli ei lähe.
Kuidas oli kohaneda Norra kultuuri ja elu-oluga?
See ei ole kõige lihtsam olnud. Olen algusaastatel väga palju nutnud. Igatsus oma lähedaste järele on olnud väga suur. Ma tundsin end siin nii üksinda. See kõige hullem kohanemise aeg oli esimesed kolm aastat. Peale seda läks juba kergemaks. Ma tulin siia ja ma ei osanud sõnagi Norra ega inglise keelt. Seetõttu ma kartsin inimesi ja nendega suhelda. Muidugi oli mul oma pere aga tundsin suurt puudust vanematest, sõbrannadest ja suhtlusest nendega. Aasta pärast Norra kolimist sündis meie pere pesamuna ja kui Mia-Greta läks lasteaeda, läksin mina tööle. Tööle minek oli üks suurimaid eneseületusi minu jaoks. Ma ei osanud väga keelt ja see tegi olukorra minu jaoks hirmutavaks. Õnneks olid mul toetavad töökaaslased ja täna on juba üsna naljakas seda olukorda meenutada. Aga tänu tööle sain ma Norra keele lõpuks ka selgeks.
Kas oli Eestisse tagasitulemise mõtteid ka, kui need raskemad hetked olid?
Jaa, mitmeid kordi! Mõtlesin, et pakin oma asjad kokku ja lähen tagasi. Aga mind hoidis tagasi see, et ma ei tahtnud elada enam seda elu, mis ma varem Eestis elasin- üksinda lastega. Pere oli see põhjus, miks ma ikkagi seda ei teinud.
Mis olid need kõige suuremad erinevused Eestiga, mis alguses vajasid harjumist?
Norrakad on väga aeglased, neil on nii palju aega! Kui Eestis tellida endale töömees, siis ta tuleb paari päeva jooksul kokkulepitud ajal kohale, Norrakas lubab järgmine nädal tulla aga kui aeg käes, lükkab seda veel nädalakese edasi ja siis teeb rahulikult, ilma kiirutsamata selle töö ära 😀 Siin Norras olles alguses töökaaslased imestasid ka, et miks ma nii kiiresti tööd teen 😀 Neile oli see harjumatu. Siin on jah see töötempo palju aeglasem ja rahulikum. Alguses oli sellega ikka väga raske harjuda. Alguses oli harjumatu ka see, et pühapäeviti on siin poed kinni. Samas inimesed on siin hästi positiivsed ja rõõmsameelsed, ma vist korra olen näinud nende aastate jooksul ühte pahurat ja kurja Norrakat 😀
Toiduvalikuga oli alguses ka väga raske harjuda, sest Norras pole eriti valmistoitu nagu meil Eestis, et saad poest osta sülti, kohukest, hapukapsast, rääkimata soojast valmistoidust. Siin tuleb kõik toit algusest peale ise valmistada ja nende aastate jooksul olengi õppinud ise pelmeene, hapukapsast tegema. No näiteks Eestis on pelmeenid väga tavaline toit, mida poest osta, siin neid pole. Peab ise valmistama.
Kuidas näeb välja Sinu tavaline päev?
Tavalisel päeval ärkan u. 04:30-05:00. Selle varase ärkamise avastasin tänu Jooks on lahe oktoobri miniväljakutsele, mis oli suunatud vaimsele tervisele ja kus tuli iga päev bingolehel proovida midagi uut. Siis joon klaasi leiget vett ja võtan oma vitamiinid ära. Detsembris alustasin ka miniväljakutsega #igapäevpaljajalu ja käin hommikuti paljajalu lumes kõndimas. Seejärel võtan aja endale, istun hämaras toas ja olen oma mõtetega. Hommikusse mahub veel mõne oma lemmiktegevusega tegelemine, näiteks koon või loen raamatut. Viimane raamat, mida lugesin oli “Imede hommik”, mida sina soovitasid 🙂 Väga kiidan ja soovitan! Üheks kindlaks hommiku nautlemiseks on kohvi joomine vaikuses. Need tegevused kuuluvad alati minu hommikurutiini ja sel ajal ma ei pane käima telerit ega vaata telefoni.
Seejärel ärkab juba noorem laps, vaatame koos multifilme, panen talle söögi valmis ja seejärel saadan lapse kooli. Mulle väga meeldib hommikuti kõnniringil käia aga veel rohkem meeldib mulle seda teha õhtuti. Oleneb kuidas võimalused ja tegemised päeval kujunevad. Vabal päeval teen seda pigem õhtuti, tööpäevadel hommikul. 14:30 jõuab väiksem laps koolist ja siis on vaja temaga juba tegeleda, õpime koos ja valmistan õhtusööki, kuigi seda teeme vaheldumisi abikaasaga. Ta on väga hea kokk 🙂 Õhtune aeg on perega koosolemise aeg. Õhtul lähen juba 21 ajal magama.
Sul on väga kindel hommikurutiin, kust see alguse sai?
See saigi alguse oktoobri väljakutse bingost. Seal oli väga palju põnevaid asju, mida ma kuu jooksul proovisin. Ma poleks kunagi arvanud, et mina ärkan iga hommik kell 5 ja mulle võib see meeldida. Need erinevad tegevused andsid väga hea ülevaate, et mis mulle võiks meeldida ja mida võiks edaspidi veel proovida ja harjumuseks võtta. Kõige enam olen aga rahul selle üle, et see muutis minu mõttemaailma ja mind ennast. Peale seda kui otsustasin võtta endale hommikuti aeg, olen muutunud palju positiivsemaks ja rõõmsamaks. Minu sõbranna, tütar ja abikaasa on samuti märganud, et ma olen palju elurõõmsam ja positiivsem. Ja ma ise ka tunnen seda muutust. Mu mõtted on nii selged, ma tean mida ma tahan, ma ei blokeeri enam asju. Ma julgen öelda rohkem “jah”. Varem ma võisin ärrituda väga kergesti teise inimese käitumise peale aga nüüd on tekkinud teatav empaatia, et ma saan aru, miks ta nii käitub ja lepin sellega. Ma ei proovi inimest muuta vaid ma lepin asjaoluga, et tema ongi selline. See on olnud justkui üks korralik “ajupesu” ja ma olen nii tänulik sulle selle eest. Võib öelda, et see oktoobri miniväljakutse oli minu jaoks elumuutev.
See on nii inspireeriv. Imeline muutumise lugu, mis on saanud alguse sellest, et otsustasid võtta endale aega ja luua uusi harjumusi. Aga räägime nüüd Sinu pikaajalisest harjumusest- liikumisest. Kust sai alguse Sinu liikumisharjumus? Kas see juhtus paralleelselt Jooks on lahe väljakutse liitumisega?
Ma liikusin küll enne ka natuke aga vähe. Käisin näiteks kuu aega aktiivselt kõndimas ja siis võis juhtuda, et nädal ei läinud ja sellest nädlast kasvas kuu ja siis teine jne. Ühesõnaga mul ei olnud püsivust ja motivatsiooni. Aga regulaarne liikumisharjumus sai tõesti alguse siis, kui leidsin Jooks on lahe grupi. See juhtus kuidagi kogemata, ma otsisin Facebookist liikumisega seotud gruppi või lehte ja sattusingi Jooks on lahe grupi otsa, alguses ma muidugi olin väga skeptiline, et ma pole ju mingi jooksja. Võtsin siiski julguse kokku ja liitusin grupiga ja jälgisin mõnda aega seda tegevust seal. Minu kartus oli see, et grupis on kõik hullud sportlased ja midagi sellist. Uuel kuul, see oli siis aprill 2020 otsustasin ikkagi kõndima hakata. Alguses mõtlesin tükk aega kas panen oma liikumisest pildi ülesse, no lõpuks ikka panin ning kohe võeti mind väga soojalt vastu. Imbi oli vist esimene, kes kirjutas toetava kommentaari ja kohe tundsin, et appi, ma olen nii õiges kohas 🙂 Inimesed olid nii sõbralikud ja toetavad. See innustas igapäevaselt tublisti kõndima. Alguses muidugi oli see, et ma PEAN kõndima minema ja mida kiiremini seda parem 😀 Ajas on see väga palju muutunud. Täna ma TAHAN igapäevaselt liikuda ja ajaline faktor ei mängi mingit rolli. Ma õppisin ajas seda nautima ja täna saan küll öelda, et sellest on saanud üks elumuutev harjumus. Aga see, et sellest sai nauditav harjumus, võttis aega vähemalt pool aastat, isegi kuni aasta. Täna ma tunnene, et sellest on saanud elustiil. Ma mõtlen sellega seda, et tänu Jooks on lahe kogukonnaga liitumisele, olen muutnud oma toitumist, muid harjumusi juurde lisanud, muutunud on ka minu mõttemaailm. Ma olen võtnud aega endale ja tegelenud endaga. Jah, see on elustiil.
Mis oli see põhjus, mis ajendas Sind väljakutsega liituma?
Esimene põhjus oli see, et ma jäin töölt koju(pandeemia tõttu) ja tahtsin midagi füüsilist teha aga ma teadsin, et üksi ma pole eriti järjepidev ja nii ma internetist lahendust ostsisin 🙂 Tahtsingi leida mõnda virtuaalset kogukonda, kus inimesed toetavad üksteist. Muidugi ma ei osanud arvata, et ma leian päriselt sellise kogukonna, kus on ainult positiivne õhkkond ja inimesed toetavad üksteist 100%
Kuidas on väljakutsega liitumine Sinu elu mõjutanud? Muidugi väga palju suuri muutusi tuli eelnevast jutust välja aga kas on veel midagi?
Ma olen hakanud jooksmist nautima. Ma päriselt vihkasin jooksmist ja ma ei saanud aru, kuidas on võimalik üldse jooksmist nautida. Aga tänu grupile ma julgesin proovida ja tänaseks olen isegi mitmel virtuaaljooksuvõistlusel osalenud. Ma olen saanud väga palju teadmisi grupist jooksmise ja treenimise kohta. Julguse jooksmist proovida andis Kristi Roots, kes ühes postituses rääkis nii suure entusiasmiga, et jooksmine ei tähenda kohe maratoni distantsi ja aja peale jooksmist. Joosta võivad kõik, tuleb lihtsalt kuskilt alustada, astuda see esimene samm. Ja see oli nii innustav, et mõtlesin:”Pekki! Ma proovin ka” 😀 Võtsin endale mentoriks Oksana Aasa, kes toetas mind nõu ja jõuga. Ja niimoodi teiste toel ja õigete nõuannetega õppisingi jooksmist armastama. Täna ma ei tee seda igapäevaselt aga kui jooksma lähen, siis naudin seda 100%
Mis on need kõige vingemad sportlikud saavutused?
Selleks on kindlasti minu esimene virtuaaljooks, kus ma reaalselt tegingi oma esimesed jooksusammud. Ma jooksin rahulikult ja hea enesetundega 5km. See oli 23.02 2021 See oli üks võimas tunne! Ma olin nii õnnelik ja uhke enda üle. Ja see pani mind tahtma veel jooksma. Ja peale seda esimest jooksuvõistlust panin endale eesmärgiks joosta samal kevadel-suvel veel kolmel virtuaaljooksul. Ja ma tegin seda! Täna on mul kogunenud neid medaleid juba 20.
On Sul aga välja tuua mõni eneseületus, mille üle eriti suurt uhkust tunned?
Jaa, ma võtsin eelmisel kevadel eesmärgiks vallutada kolm mäge Norras. Ja eelmisel suvel ma tegin selle ära. Esimese mäe vallutus tuli isegi mulle ootamatult, kui lihtsalt ühel hommikul tuli abikaasa kell 7:00 ja ajas mind ülesse ning ütles, et läheme vallutame siis selle esimese mäe ära 😀 Oi, see oli raske! Küll ma hingeldasin seal ronides ja tahtsin juba alla anda ja tagasi minna aga abikaasa utsitas ikka edasi. Võtsimegi rahulikult aga sihikindlalt ning lõpuks me selle mäe ka vallutasime! See vaade mäe tipust oli kõike seda pingutust väärt. Ma olin nii uhke enda üle. Ja suve lõpuks olid kolm mäge vallutatud!
Kas oled oma aktiivse elutempo juures vajanud ka puhkust ?
Tõesti, üks kord on olnud, kus keha andis märku, et võtaksin aja natukeseks maha. Ja mul on nii hea meel, et selleks ajaks ma olin oma kehaga nii heas kontaktis, et võtsin teda kuulda. See oli eelmise aasta novembris, kui mul oli südamega natuke probleeme ja kõnniringidel tundsin, et hakkan väga kergesti hingeldama. Täna ma olen nii tänulik, et kuulasin oma südant. See kuu ajaline puhkus aitas kehal taastuda ja edaspidi valisin distantsi ja tempo kuulates oma keha. Muidugi olid ka sõbrad suureks toeks ja ma ei tea, kas päris üksi ikkagi oleksin seda kuuajalist pausi osanud 100% nautida. Aga Jooks on lahe kogukonnas on tekkinud nii toetavad sõbrad, kes andsid mõista, et isegi kui ma ei liigu, nemad on minu jaoks alti olemas.
Mis on need kõige suuremad muutused, mida oled märganud enda juures peale väljakutsega liitumist?
-Ma olen palju aktiivsem
-Ma olen julgem
-Ma olen palju positiivsem
-Ma olen rahulikum
-Ma oskan suunata oma energiat
-Ma tarbin alkoholi palju harvem
-Ma puhkan ennast välja vähemate unetundidega
-Uni on palju kvaliteetsem
-Ma olen palju tervem
-Väärtused on hoopis teised
-Mu füüsiline vorm on palju parem
-Mu kaal on langenud
-Minu toidumenüü on palju tervislikum
See on päris pikk nimekiri ja mul on hea meel, et Sinuga vesteldes tuli nii palju positiivset välja, ma ise olen ka neid muutusi järjest enam hakanud enda juures märkama. Oluline ongi mõista, et need muutused tulevad pikema aja jooksul ja seepärast on tähtis, et inimesed mõistaksid igapäevase liikumisharjumuse vajalikkust pikaajaliselt. Tulemusi näevad need, kes teevad igapäevasest liikumisest harjumuse ja elustiili. Läbi selle oled ka Sina hakanud ennast ja oma keha rohkem tundma ning tegema otsuseid vastavalt oma sisetundele ja loonud uusi toetavaid harjumusi.
Jaa, saan täie kindlusega öelda, et Jooks on lahe väljakutse ja see kogukond on olnud elumuutev. Ja sellega on kaasnenud väga palju taipamist ja õppimist. Täna ma julgen jagada oma kogemusi ja õpitut ka sõbrannadele ja tuttavataele. Nii mõnegi lähedase olen kutsunud väljakutsega liituma ja nii tore on olnud see tagasiside, et päriselt ongi nii lahe nagu ma rääkisin.
Millega Sa oled kõige enam hetkel rahul?
Olen rahul sellega, kuhu olen praegu jõudnud. See areng, mis sai laguse peaaegu kaks aastat tagasi ja kuhu olen täna jõudnud. Minu paremaks muutumise teekond sai alguse just Jooks on lahe väljakutsega liitumisest ja ma olen nii tänulik, et mul on see kogukond ja inimesed ümberringi.
See oli üks väga inspireeriv vestlus Sinuga Pille. Loodan, et väga paljud leiavad siit postitusest äratundmist, taipamist või motivatsiooni. Aitäh Pille selle imelise vestluse eest!
Kui soovid ka võtta endale aega ja luua muutust, siis oled väga oodatud liituma meie toetava kogukonnaga. Jaanuari väljakutsega saad liituda juba täna(LINK)
Armas Jooks on lahe kogukonna liige!
Ka Sina saad teha ettepanekuid, kes võiks olla järgmine Jooks on lahe EESKUJU. Jaga minuga oma eeskuju! Inimest, kes just Sind inspireerib enim meie kogukonnast. Oma vastuse saad jätta vajutades SIIA
Imelist pühadeaega ja head vana aasta lõppu!
Eeskuju sarja järgmine postitus ilmub uuel aastal 😉