“Jooks on lahe EESKUJU” on postituste sari, mis ilmub 2 x kuu jooksul, neljapäeviti. Postituse sari toob meieni inspireerivad lood inimestest meie keskelt- Jooks on lahe kogukonnast. Postituste sarjas tutvustan iga postitusega lähemalt ühte Jooks on lahe kogukonna liiget, kes on meile kõigile eeskujuks.
Tänases postituses räägin Imbiga. Imbi on täis elurõõmu ja positiivsust. Oma igapäevase aktiivsuse ja positiivsusega annab silmad ette paljudele endast tunduvalt noorematele. Imbi jaoks on oluline olla lähedaste jaoks olemas ja aidata neid, kellel abi vaja.
Imbi oskab näha head ja ilu ka kõige pisemates igapäevastes asjades.
Imbi, loodan, et tohib sinuga vanusest rääkida? 😊 See ei ole just tavapärane, et sellises soliidses eas( 59 ) naisterahvas on igapäevaselt nii aktiivne. Millal avastasid liikumisharjumuse? Kuidas see sinuni jõudis?
Olen igapäevaselt liikunud koguaeg. Kevadest sügiseni olen rattaga sõitnud, ujumas käinud ja kõndinud. Talvel olen suusatanud ja kõndinud ja vahel ka ujulas käinud. Ei kujuta ettegi teistsugust eluviisi. Muidugi polnud see nii korrapärane nagu praegu “Jooks on lahe” väljakutses kaasa tehes ja selline korrapära ja enesedistsipliin meeldib mulle väga.
Sinu aktiivne elustiil sai siis alguse juba lapsepõlvest? Räägi, milline oli sinu suhe spordiga lapsepõlves?
Lapsepõlves tegelesin palju spordiga. Peale kooli mängisime naabrilastega pea iga päev rahvaste palli, hüppasime kõrgust ja kaugust, suusatasime ja uisutasime. Audru koolis õppides jagasime alati kooli spordivõistlustel pinginaabriga vaheldumisi esimest-teist kohta ja meid saadeti rajooni kergejõustiku võistlustele ja suusavõistlustele kooli esindama. Võrkpalli ka meeldis mulle mängida ja käisin kooli võistkonnaga võistlustel. Algklassides tegin iluvõimlemist ja käisin ka võistlustel. Keskkoolis tuli veel juurde orienteerumine, kuhu mind sokutati, sest jooksmine läks mul ka hästi 🙂
Oled suureks eeskujuks paljudele meie Jooks on lahe kogukonnas. Ma olen täiesti kindel, et nii mõnigi tunduvalt noorem inimene, on mõelnud, et kui Imbi suudab, siis suudan mina ka 😀 Kas oled tundnud, et vanus on kuidagi takistuseks olnud? Silma see küll ei paista 😀
No ma usun, et ikka paistab. Noored jaksavad palju rohkem ja palju kiiremini. Olen püüdnud ka ikka tublimatega sammu pidada, aga alati tahaks ju rohkem, kui mõistlik on. Mõtlen ju ise ka vahel, et kui nemad suudavad, siis suudan mina ka, kui ongi mõnikord tahtmine päev lihtsalt laiskuse või ilma pärast vahele jätta.
Kas oled kohanud hämmingut, imekspandavust seoses sinu igapäevase liikumisega?
Ikka olen, aga pole aru saanud, millest see hämming, sest minu jaoks on ju liikumine tavaline tegevus. Ausalt öeldes on selline reageering väga meeldiv ja innustav.
Olles igapäevaselt nii aktiivne, ei oskaks arvatagi, et tegelikult saad sa neeruasendusravi 3x nädalas. Kuidas on see sinu igapäeva elu mõjutanud? Mulle tundub, et raskest olukorrast olenemata, suudad sa olla positiivne, elurõõmus ja aktiivne, kuidas sul see õnnestub?
Jah, see on tõsi, et käin dialüüsis 3x nädalas 4,5 tundi korraga. Alguses oli see ikka korralik põnts kogu mu elule, sest olin selle diagnoosini täiesti terve olnud. Elukorraldus muutus täielikult, sest see sõltub nüüd dialüüsist. Neid ei tohi vahele jätta. Kui kuhugi sõidan, siis pean ka seal kohas dialüüsi saama. Õnneks on Eestis enamuses linnades see võimalik. Välisreise väga teha ei saa, või peab eelnevalt ka sealsed dialüüsitingimused järgi uurima ja kokku leppima. Olen sellise eluga ammu juba harjunud, sest tahan või ei taha, see on nüüd mu elustiil ja ei takista mul olla elurõõmus ja võimalikult aktiivne 🙂
Sa oled vinge naine Imbi! Tundub, et lausa supervõimetega,tahaks teada, milline näeb välja sinu tavaline päev ja kui palju on seal rutiini?
Igapäevaselt liigun palju. Kas kõnnin või sõidan rattaga. Palju aega veedan aias peenarde vahel ja kasvuhoones tegutsedes. Ka käsitööd teen palju. Ei suuda käed rüpes istuda. Kahel päeval nädalas käin kunstiringis ja keraamikas. Teen muidugi ka süüa ja praegu on veel ka hoidiste tegemise aeg. Meil on 2 kassi, kelle eest tuleb hoolitseda. Teise kassi võtsime alles hiljuti, kuna naaber suri ja kass jäi järele. Ei tahtnud, et kiisu jääks kusagile hooleta. Praegu käib veel endiselt kahe kassi omavaheline lepitamine. Rutiinselt käingi iga päev liikumas. See on üks kindel päeva osa.
Kas mõnikord on ka keeruline planeerida liikumine või aktiivsus oma igapäeva ellu? Kuidas oli see alguses ja mis muutused on toimunud võrreldes algusajaga?
Nagu juba eespool rääkisin, olen liikunud koguaeg. Mitmesuguste elumuutustega olen ikka mahutanud ka liikumise päeva sisse. Kui vahel on tulnud olla haiglas, siis küll süda valutab, et päevane tiir jääb tegemata. Eks see mõjutab ka enesetunnet kui juba mitu päeva vahele jääb. Alguses seda rutiini polnud ja siis oli ka mugavust ja laisklemist rohkem. Nii, et ah täna ei viitsi, homme lähen. Nüüd väljakutse grupis olles seda enam pole, sest kõik grupi liikmed siin on nii toetavad ja innustavad.
On sul liikumiseks kindel kellaaeg või vaatad jooksvalt kuidas päev kulgeb ning lähed sporti tegema, siis kui võimalus tekib?
Parim aeg väljas kõndimiseks on minu jaoks varahommikud. Eriti veel nii vara, kui kogu küla magab, Nii umbes kella 4-5 paiku. Ja muidugi ka päikesetõusu ajad, kui on selge ilm. Kuna praegu taastun kannavalust ja teen kaasa iga päev tund aktiivsust grupis, siis kombineerin päeva peale oma erinevad liikumised. Minu jaoks on see veidi liiga mugav variant. Kui kand lubab jälle rohkem kõndida, siis võtan oma varahommikud jälle käsile. Tund aktiivsust grupp teha oli Sul väga hea mõte, sest vahel tõesti ei ole võimalik erinevatel põhjustel 5 km teha ja siis on hea see teine variant varnast võtta ja igapäevane liikumine saab ikka motiveeritult tehtud 🙂
Imbi, sa mainisid põgusalt mõnda hobi aga on neid veel, mis on sinu hobid?
Hobideks on mul pildistamine, aiatöö, kudumine, heegeldamine, õmblemine, keraamika, rattasõit, ujumine, suusatamine. Veidi maalin ka juhendaja käe all. Kui olin veel terve, siis käisin ka koorilaulus.
See on päris korralik komplekt hobisid. Ja väga suur osa sinu hobist on erinevad sportlikud harrastused. Aga keraamika tundub väga põnev ja praktiline hobi, kuidas avastasid keraamika?
Keraamika on mulle alati meeldinud ja aastaid tundus see mulle kättesaamatu ilus unistus teiste kauneid töid vaadates. Kui hakati meie linna kunstikoolis ka täiskasvanutele keraamikaringi tegema, siis kohe liitusin ja nii ma seal käingi nüüd oma asju tegemas. Vahel teen ka kodus, sest suur osa oskusi on juba olemas omaette tegutsemiseks.
Imbi, aga mis on need kõige suuremad kasutegurid, mida oled märganud pärast regulaarset kõndima hakkamist?
Olen muutunud füüsiliselt vastupidavamaks ja oskan oma keha ja vaimu koostöösse paremini panna.
Sa oled osalenud ka võistlustel, mis võistlustel ja mida annab sulle võistlustel osalemine?
Olen osalenud, aga mitte väga paljudel võistlustel. Kõige vingemaks saavutuseks pean seda, kui üle pikkade aastate võtsin esimest korda osa rattakrossist ja sain 3. koha oma vanusegrupis. Päris reaalsetel võistlustel käisin viimati 2019. aastal Paide-Türi Rahvajooksul kõndimas. Kui avanesid võimalused virtuaalselt osaleda, siis olengi nii osalenud. Olen enamusel jooksuvõistlustel viimase aasta jooksul kõndimisega osalenud. Hea tunne on, et olen jälle millegagi hakkama saanud ja boonuseks on imeilusad medalid.
Millal liitusid Jooks on lahe väljakutsega?
Väljakutsega liitusin 2019. aasta augustis. Nii, et peaaegu algusest saati olen kaasa teinud.
Mis olid esimesed mõtted seoses väljakutsega? Ja miks otsustasid liituda?
Väljakutset märkasin esimest korda, kui üks mu sõpradest Facebookis seda jagas. Mõtlesin kohe, et see on just minu jaoks, sest olin juba aastaid kõndimas käinud, kuid see väljakutse lisas palju motivatsiooni seda jätkata. Andis lausa uue hoo ja energia.
Natuke hirmutas mind see, et ma polnud kunagi 5 km korraga käinud. Tavaliselt ikka vähem ja mitte iga ilmaga ja mitte iga päev. Kartsin, kas jaksan iga päev 5 km käia.
Proovisin ja jäingi käima kuni siiamaani.
Vahepeal kippusin ülegi pingutama, aga olen sellest omad vitsad kätte saanud ja enam ma nii ei tee. Grupiga liitumine on viimaste aastate parim otsus, mis ma olen teinud ja olen väga tänulik Sulle, et oled sellise laheda grupi loonud!
Olen ka märganud, just alustajate puhul, et kiputakse suurest entusiasmist ja motivatsioonist üle pingutama. Kuidas see sinu puhul väljendus? Jaga oma kogemust. Ehk aitab see kedagi sama viga mitte kordamast.
Püüdsin jah ikka tublimatega sammu pidada, ega arvestanud vanusevahet. Nüüd ei teagi, kumb rohkem rolli mängis, kas haigus,millega ei ole ka lubatud üle pingutada, või vanus, aga igatahes juhtus mul nii, et kui hakkasin 16-17 km kõnde tegema, siis ühel päeval paar km enne kodu lihtsalt ei suutnud enam valu pärast edasi minna. Hiljem selgus, et oli tekkinud mõra vaagnaluusse. See paranes ilusti ära paari kuuga ja kõndisin edasi. Siiski palju väiksema koormusega. Sel suvel aga tekkis kannavalu. See võis ka koormusest tulla. Igaüks peab siiski oma keha kuulama. Liigume ikka enesetunde järgi mõistlikult.
Kuidas on väljakutsega liitumine Sinu elu mõjutanud? (enesetunne, uni, kaal, füüsiline, vaimne tervis)
Jooks on lahe on minu elu täielikult mõjutanud. Siin on nagu mu teine pere. Nii lahedad hoolivad ja toetavad kambajõmmid ja kõik see annab palju jõudu ja positiivset energiat nii füüsiliselt, kui vaimselt. Kaaluga pole mul probleeme olnud, aga uni on küll parem, kui varem ja rõõmsaid hetki on rohkem.
Seda on nii tore kuulda ja toetava kogukonna väärtuse on ka teised osalejad välja toonud. Mul on selle üle siiras hea meel, sest üksteist toetades ja inspireerides, suudame rohkematele ja rohkematele inimestele näidata, kui palju rõõmu toob igapäevane liikumisharjumus.
Aitäh teile kõigile, kes te olete Jooks on lahe kogukonna liikmed ja aitate luua positiivset ja toetavat ruumi meie kõigi jaoks.
Armas Jooks on lahe kogukonna liige!
Ka Sina saad teha ettepanekuid, kes võiks olla järgmine Jooks on lahe EESKUJU. Jaga minuga oma eeskuju! Inimest, kes just Sind inspireerib enim meie kogukonnast. Oma vastuse saad jätta vajutades SIIA