Mari-Liis Virkala, mõnele Mari, mõnele Mann, Liisu, Maru, elab Lääne-Virumaal, on abielus ja kolme tütre ema, aasta lõpus saabuv sünnipäev viib Mari-Liisi spordiüritustel vanuseklassi N40. Mari-Liis on müügikonsultant optikasalongis Eagle Vision. Talle meeldib looduses liikuda ja magusat süüa. Mari-Liis ütleb, et ta on nagu kameeleon, sest naudib üksiolemist, aga samas armastab ka sõpradega aega veeta ja üritustel koos käia. Mari-Liisile ei meeldi silmakirjalikkus, tolm, valetamine ja suhtumine “On minu arvamus ja on vale arvamus”
Mari-Liis on naine, kes on liikunud 1000!!! päeva järjest iga päev 5km.
Mari-Liis, millega Sa igapäevaselt tegeled?
Alates sellest kevadest olen tagasi tööl optikasalongis Eagle Vision, kus aitan klientidel valida nende vajadustele parima prilliraami ja prilliläätsede kombo, aga olin väga pikalt kodune ema oma kolmele tütrele. See oli vajalik aeg ja sain väga palju nende jaoks olemas olla. Kuna elame linnast 20km kaugusel, siis sain sel perioodil kõvasti praktiseerida logistik/autojuht ametit, et lapsed õigel ajal kooli ja trenni sõidutada.
Kuidas ja millal leidsid tee Jooks on lahe väljakutseni?
Jooks on lahe väljakutse gruppi jõudsin tänu sellele, et kuskil jäi silma Sille Kaljurand kommentaar või story, täpselt ei mäletagi…igaljuhul läksin ma vaatama, et mis värk on. See oli jaanuari lõpp 2020 ja 1.02.2020 liitusin ka ise väljakutsega.
Mis olid esmamuljed, mõtted?
Esmane mõte oli, et kas ma ikka suudan iga päev… aga lohutuseks oli see, et lubatud oli ka 5 puhkepäeva. Samas olin ma kindel, et kui üldse alustan, siis proovin selle kuu aega teha nii, et päevagi vahele ei jäta. Talv….kas ma ikka suudan? No proovin! Kandsin rõõmsasti 10euri ja olingi nö. oma jalad andnud väljakutsele. Mulle meeldis, et motivatsioonitabelis oli kõikide osalejate aktiivsus kirjas- puust ja punaselt! 😀 Ja seda punast ei tahtnud ma kohe üldse enda nime taha saada 😛 See andis mulle isiklikult väga palju motivatsiooni iga päev uksest välja astuda. Kui esimene kuu sai tehtud, olin väga uhke ja rõõmus “Jess, ma sain hakkama!” Aga kas jätkan? Kas suudan ka järgmise kuu sama tubli olla? Muidugi suudan, mõtlesin ma entusiastlikult…. ja siis lõi koroona kõik pea peale, mis alguses ehmatas ikka tohutult. Aga ma ei jätnud jonni, mul oli hea hoog sees ja motivatsioon kõrge, valisin oma viieka tegemiseks väga vähese liiklusega kergliiklustee, kus kuude kaupa olid minu astutud sammud ainsad. Käisin iga ilmaga, iga päev! Koroona mind ka kätte ei saanud (veel).
Milline oli sinu varasem suhe spordiga, liikumisega?
Võiks öelda, et olen peaaegu terve elu aktiivne ja sportlik olnud. Vahepeal oli üks naljakas periood, kus arvasin, et saiakesed on paremad, kui liikumine 😀
Aga täna ma põhiliselt jooksen ja talvel suusatan. Seda viimast tegin pere pesamuna oodates isegi salaja. Põnn sündis märtsis ja mina paar kuud enne sündi veel käisin suusatamas. Kõht oli üsna väike, seega ei olnud ka näpuga näitajaid, pigem vaadati, et näe vormist väljas, aga vähemalt liigub 😀 Nüüd, kus lapsed suusatavad ise, käin nende suusatundides kaasas suusatamas, lapsed ikka naeravad, et ma olen nagu teine kehalise kasvatuse õpetaja.
Rattasõit ja rulluisutamine pole samuti mulle võõrad, neid kilomeetreid on ka ikka korralikult aegade jooksul kogunenud, paraku viimasel ajal on selleks aga aega nappinud.
Kui pesamuna väike oli, siis sai sõbrantsiga koos titekärudega ümber küla kilomeetreid kogutud, vahel kogunes neid suisa 25+ km, vist olid lapsed hea unega 😀 Tegime omavahel lausa võistlust, et kes rohkem kilomeetreid kuu ajaga kogub. No kes see ikka kaotada tahab, seega neid kilomeetreid ikka kogunes 😉
Olles ise juba väga aktiivne ja sportliku taustaga otsustasid #igapäev5km väljakutsega siiski liituda, miks?
Ju ma tahtsin end proovile panna ja väljakutse formaat tundus põnev. Olin eelnevalt treeninud kava järgi ja see hakkas kuidagi soiku vajuma, tahtsin midagi, mis ajendaks jooksma iga pàev. Ja see, et keegi kontrollis nö. “Kas sul on ikka ôpitud?”, meeldis mulle väga 😀 Lisaks motiveeris ka auhinnaloos.
Kas ja kuidas on #igapäev5km väljakutse ja Jooks on lahe kogukonnaga liitumine sinu elu mõjutanud?
Väljakutse ja kogukond aitasid mul mõista järjepideva liikumise olulisust ja ma sain väga palju motivatsiooni oma liikumisharjumust samm- sammult kasvatada. Lisaks olen õppinud planeerima- ma leian iga päev selle aja, et liikuda 5km. Vahel õnnestub isegi rohkem aega võtta ja siis tatsangi mitu tundi järjest. Õues liikumisel on oma võlu ja selle olen ma avastanud tänu järjepidevale liikumisele ja tänu Jooks on lahe kogukonnale. Väljakutse grupi kommentaaridest leiab väga palju inspiratsiooni ja natuke teist perspektiivi elule, kus mõni liigub öösiti, mõni vara hommikul, kuidas kellelgi elukorraldus ja tempo võimaldab… ise ma oma unetundide arvelt ei jaksaks aga see teadmine, et on neid, kes jaksavad, annab nii palju inspiratsiooni.
Muidugi on minu tervis oluliselt paremaks läinud nende aastate jooksul, ma olen väga harva haige olnud. Korra sai tõesti koroona mind kätte aga isegi see ei takistanud mind igapäevaselt õue minemast, õnneks põdesin väga kergelt ja ma arvan, et see on suuresti tänu minu tugevamale kehale, mille olen saavutanud igapäevase õues liikumisega.
Mari-Liis, Sul on kolm laste, kuidas jagad oma aega pere, laste, kodu ja trenni vahel? Kas see on vahel ka väljakutsuv?
Kui veel kodune ema olin, siis oli tunduvalt lihtsam liikumiseks aega leida. Enamasti tegingi seda siis, kui lapsed olid koolis/lasteaias ja abikaasa tööl.
Kui pere on kodus, siis planeerin oma päeva nii, et sobitan oma treeningu ülejäänud pereliikmetega ja meie ühiste plaanidega. Eks vahel tuleb natuke rohkem pingutada ja oma liikumine enne või pärast meie ühiseid ettevõtmisi ära teha.
Tegelikult pere juba elab selle viieka rütmis 🙂 Tihti küsib mõni pereliige enne kuhugi minekut, et kas kõndimas on ikka ära käidud?
Aga vahel on ikka natuke väljakutsuvamaid hetki ka, kus ilm on selline, et koer ka ei pista nina välja, aga no ise ikka lähen, sest see on justkui sisse kodeeritud 😀 Ja mul on see privileeg, et ma elan, mul on liikumiseks jalad ja ma kasutan seda VÕIMALUST liikuda! Kui selliselt mõelda, siis tundub halb ilm ikka väga nõme põhjus mitte õue minna. Ja mulle tundub, et väga paljud Jooks on lahe kogukonnast on sellele mõttele pihta saanud.
Tihti vajan ma liikumist ka üksiolemiseks ja oma tunnetega tegelemiseks. Mäletan kuidas ma oma kalli tädi lahkumisest kuuldes läksin kõndima ja nutsin ennast tühjaks, lasin emotsioonidel end kanda.
Kas Sul on lisaks igapäevasele liikumisele ka mõni põnev hobi või meelistegevus?
Minu hobiks on kujunenud poolteist aastat tagasi võetud Belgia Malinoisi tõugu koer Happy Dog Arzu. Tegelen tema koolitamise ja treenimisega. Meeletu energiaga koer. Kindlasti on ta ka grupis paljudele silma jäänud minu liikumispostitustelt. Ta käib praktiliselt igal minu kõnni-jooksuringil kaasas, ainult väga suure külmaga peab ta kurvalt tuppa jääma. Varasemalt käisin ka 2-3 korda nädalas saalitrennides aga koera tulekuga perre läks see graafik paigast ja minu trennid asendusid tema trennidega. Teadlikult võtan rohkem aega hoopis lastele, tahan õhtuti nende jaoks olemas olla nii palju kui töö võimladab.
Igapäevane liikumine ongi vist mu põhihobi ja seda teen ma suurima hea meelega. See on minu aeg, õigemini küll minu ja mu koera aeg enamasti 😀 Vahel õnnestub ka perest kedagi kaasa meelitada.
Mis on Sinu kõige kreisim seiklus või julgustükk millega oled hakkama saanud?
Kunagi esitas Karin Vähi mulle väljakutse joosta Rakvere ööjooksul 21.1km, tema muidugi oli selliseid kilomeetreid juba ammu läbinud, minu kõige pikem jooksudistants oli tolleks hetkeks 10km. Hakkasin treenima kava järgi ja tegin ära! Alguses tundus see ikka ulme, mina ja poolmaraton?! Järgmisena meelitas Karin mind ” Lõpuks koju” üritusele, mis oli 50km pikk, 5min jooksu + 5min kõndi stiilis matk. Õnnelikult lõpetades olin enda üle väga uhke ja saadud puidust medal on mulle kõige kallim medal siiani 🙂 Selle aasta 26.detsembril ootab ees juba kolmas kord läbimist samal üritusel. Karin on mind väga paljudesse seiklustesse meelitanud, aga mina vastutasuks meelitasin ta väljakutsega liituma 😀 Ma juba väikese elevusega ootan, et millal ta teeb ettepaneku läbida täispikk Tartu suusamaraton 😀
Mida pead oma suurimaks saavutuseks elus?
Ma arvan, et suurim saavutus mu elus on mu lapsed, lahedad kolm piigat.
Sportlikest saavutustest kindlasti läbitud poolmaratonid, 50km matkad ja muidugi saavutatud järjepidevus igapäevase liikumisega, hiljuti täitus just 1000 päeva järjest 5km liikumist!
Mari-Liis, 1000 päeva! See on ikka päris vinge saavutus! Kas ja kuidas tähistasid 1000 päeva täitumist? Kas premeerid ennast tihti?
See oli tõesti ilus number, mis kellale ette lõi 🙂 Tähistasin koogiga. Tosse on küll omajagu nende aastate jooksul soetatud ja need ongi mulle preemiaks kogutud kilomeetrite eest, siis pole nii suuri süümekaid ka väljakäidud summa pärast 🙂
Kellele soovitaksid Sina eelkõige väljakutsega liituda?
Väljakutsega võiks liituda kõik, kes on natukenegi rahulolematud oma elu suhtes. Jooks on lahe väljakutse pole ainult liikumine, see on enese proovilepanek, uute asjade, tegevuste avastamine ja õppimine, uued inimesed, eneseleidmine jne. Usun, et igaüks leiab väljakutsega liitudes midagi enda jaos aga motivatsiooni leiab sealt ALATI!
Ja nagu öeldakse – ei ole halba ilma, on vähe motivatsiooni! 😉
Aitäh Sulle armas Mari-Liis selle inspireeriva vestluse eest!
Armas Jooks on lahe kogukonna liige!
Ka Sina saad teha ettepanekuid, kes võiks olla järgmine Jooks on lahe EESKUJU. Jaga oma eeskuju! Inimest, kes just Sind inspireerib enim meie kogukonnast. Oma vastuse saad jätta vajutades SIIA