I virtuaaljooks-21,1km

Kui ma marathon100.com üleskutset nägin siis ei kahelnud ma hetkekski. Virtuaaljooks! Jookse kus tahad, kellega tahad ja palju tahad, lahe! Just seda mulle vaja oligi 🙂

Laupäevaks olime planeerinud Kristiga nagunii ühe tempokama jooksu poolmaratoni jagu, seega oli virtuaalvõistlus nagu rusikas silma auku 🙂
Esialgu mõtlesime, et jookseme koos aga paar päeva enne võistluspäeva helistasin Kristile ja ütlesin, et ei olegi mõtet sõidelda, nagunii jookseme kumbki oma jooksu ja rääkimiseks see antud jooks kindlasti ei sobiks. Otsus tehtud! Igaüks jookseb oma jooksu- üksi! Ka K1 plaanis osa võtta jala- ja kõhuvalude kiuste 🙂

Spetsiaalset ettevalmistus ei olnud sest see konkreetne jooks ise oli ettevalmistus 29.märtsil toimuvale Otepää-Tartu jooksumaratonile. Oli vaja üks natuke kiirem jooks teha. Eelneval nädalal jõudsin korra K1-ga ka jooksmas käia, see oli nädala alguses. Neljapäeval käisin massaažis- oi see oli hea! Massöör kombineeris mulle sellise kompoti kokku….aga väga lahe oli, esimest korda elus olid mu kehal kupud :).
 Kristi hoiatas, et järgmine päev võib väga raske kõndida olla aga mul läks vist õnneks või oleneb see lihastest, nahas – ei tea! Igaljuhul ma ei tundnud järgmisel päeval midagi kuigi massöör imestas küll kuidas ma seda kupuosa nii valutult talusin J

Reede olin terve päeva tööasjus Tallinnas- 14 tundi istumist, ojeee!

Ja oligi käes laupäeva hommik.
Meie majas ei saa just kaua magada, nii ka seekord. Ma arvan, et ma oleksin veel pool tunnikest voodis vedelenud aga ei lastud 🙂
 Äratus seega 6 :30

Kell 7:00 sõin tavalise hommikusöögi ja lisaks väike lõik pidupäevakooki 🙂
Koristasin, pesin pesu, koristasin….ja rohkem ei jaksanud oodata, tõmbasin jooksuriided selga ja olin valmis minema. Saaks ainult tehtud! Kell oli u.8:45



Minu võistlusnumber















Ilm ei olnud küll suurem asi aga mul oli eesmärk jooks võimalikult kiiresti ära teha, et saaks päevaga edasi minna. Ei tahtnud enam oodata, see oleks nagunii loterii olnud- kas ilm läheb paremaks, halvemaks? Ilmateatesse ei hakanud ka süvenema.

Garmini pilt ilmast







Õues tegin väikse soojenduse- hüppasin ja keksisin maja eest maanteele, see on u. 200-250m, et alustaks kõvemalt pinnaselt ja start oleks otse mitte kurvidega…sest ühe kukkumise olen juba üle elanud oma kodutee pehmel, sopasel pinnal äkilist kurvi võttes.


Start ja minek!

Esimene kilomeeter tempoga 4:52/km, ilmselgelt liiga kiire algus, kohe hakkas ka pistma, tõmbasin tagasi. Ideaalis plaanisin hoida 5:00/km tempot. Ja kui teisel kilomeetril poeg helistas ja niisama lobiseda tahtis siis sain maru kurjaks- laske no joosta, ma võõõiisstlen!!! Ja tempot nähes oli ka korraks ahastus peal, see näitas 5:30/km. „Ei ole!“ Jaa, ma räägin endaga rajal 🙂

Proovisin tempot tõsta, et leiaks selle õige rütmi, mis kehale meeldib ja siis vurada. Ise lootsin, et see tempo võiks olla 5:00, mis kehale sobib. Peale kolmandat kilomeetrit saingi rütmi kätte ja enesetunne oli hea. 

Rada oli tuttav ja kilomeetriposte teadsin peast. 
1km- Rõuge valla silt
2km-bussipeatus
3km-metsatukk
4km-talu kus on kuri koer
5km-järgmine talu
jne. 🙂

Viies kilomeeter oli ka päris hea kuna kulges enamasti allamäge- tempo 4:56/km. Kuuendal kilomeetril hakkas sadama kerget uduvihma aga kuna tuul oli tagant siis see ei häirinud üldse. Seitsmes läks vähe vaevalisemalt kuna sinna jäi üks tõusuke sisse, tempo 5:22. Edasi suutsin hoida tempot umbes si
nnakanti- 5:05/km, seni kuni tuli tagasipööre- lage põld ja vastutuul, vihm läks ka hullemaks või lihtsalt tuule tõttu tundus tugevam. Igaljuhul seal tõmbas tempo kohe alla- 5:33/km. Nendel hetkedel rahustasin ennast lihtsalt maha, et ega üle oma võimete ei saa ka, jookse lihtsalt oma jooksu.
Kaks kilomeetrit hiljem oli lagendik läbi ja sai jälle metsavahel joosta, tempo tõusis, enesetunne oli uskumatult hea. Püüdsin ennast ikka utsitada ja motiveerida aga ise arvan, et kui rahvas oleks ikka ees ja taga(jooksjaid mõtlen) siis oleks vast ikka kiiremini kimanud. No igaljuhul mõttes mõtlesin endale need jooksjad mõnes raskemas kohas ette ja taha ka 🙂 Et oleks tahtmine ikka edasi liikuda kuigi see ei olnudki probleem, tempo hoidmine oli oluline.

16 km lõpus oli raja raskeim tõus ja läks edasi ka 17 km, seal tõmbas jälle tempo alla- kõige aeglasem kilomeetre oligi seal- 5:48

Lõpp oli lähedal, püüdsin tempot tõsta, õnnestus! Jaksu oli veel 🙂 Lõpuspurti alustasin kaks kilomeetrit enne finišit ja viimane kilomeeter oli samas tempos, mis esimene kilomeeter ehk siis 4:53 kuigi ise mõtlesin küll, et oi kuidas ma panen, siit tuleb vinge viimane kilomeeter 😀

Naljakas oli neid viimaseid meetreid joosta, muudkui vaatasin kella ja proovisin viimast võtta J

Finiši selfi 🙂



















Kui mitu korda ma olin rajal finišit ette kujutanud, olingi lõpuks kohal JAjaga 1:51:12. Ilus number, olen rahul.
Keskmine pulss 169 (täitsa võistluspulss
J)
Keskmine tempo 5:15/km


Minu võistlusrada garminist:




















Tõestus ka pildis:




















Virtuaaljooksu tulemused ei ole selleks hetkeks(kui postituse lisan) veel lõplikult teada, aega vist tänase päeva lõpuni.
Aga kel huvi võib piiluda siit

Hetkel olen naiste arvestuses 3 kohal 🙂

Kokkuvõttes olen väga rahul ja nii lahe, et selline üritus korraldati. Kui see oleks juba jaanuaris, veebruaris toimunud, oleksin saanud joosta maratoni distantsidel. Loodan, et juba varsti on uus võistlus!
Kuigi järgmised kuud tõotavad juba võistluste osas tihedamad tulla.

Pärast märtsi ju aprill ja see tähendab, et sünnipäevajooks vajab planeerimist 😉
Shopping Cart