Ma olen lõpuks oma kodus 🙂
Ja nüüd saan natuke vabamalt hingata ning jooksmisele rohkem aega pühendada….ja kõike jälle teiega jagada 🙂
 |
| Lõpptulemusega läheb siiski veel natuke aega |
 |
| Mulle meeldib, et mul on maja ümber piiramatult ruumi |
Viimasest postitusest on üle kuu aja möödas ja täpselt niipalju on möödas ka minu viimasest võistlusest ja kuigi vahepeal olen mõned jooksutrennid teinud, olen ma viimased nädalad täiesti jooksmisest eemal olnud.
Aga nagu ma lubasin, jooksmine ei kao minu jaoks kuhugi, mulle meeldib joosta ja ma jätkan igatahes.
Tohutult kahju on, et ära jäi Narva jooks, Pärnu 2 silla jooks ja ära jääb ka Tallinna maraton.
Nüüd aga olen saanud juba selle mõttega harjuda ja ei olegi enam väga kurb, usun, et see paus oli millekski vajalik ja võibolla isegi hea.
Nüüd olen juba taas jooksurajal ja mõned võistlusedki silmapiiril. Kuigi ma hirmsasti kartsin septembrit, olen ma hetkel väga positiivselt meelestatud. Ma olin endale juba ammu kuklasse kirjutanud kuupäeva 1.september. Siis alustan, uus algus, puhas leht 🙂
Alustasin trennidega vaikselt-esimese jooksu tegin 4km, järgmisel päeval 5km, eile tegin 7km. Natuke naljakas on küll selliseid pisikesi distantse teha aga pärast sellist pausi võtangi vaiksemalt. Tahan jooksmisest rõõmu tunda ja seda nautida.
Hea oli tõdeda, et keha ei olnud väsinud, jalad kandsid ja ei mingeid lihasvalusid pärast jooksmist.
Nii kiiresti ei ole minu jaoks aeg kunagi varem liikunud kui sel suvel.
Suvi on möödunud tormiliselt ja ma olin justkui stressis ja rahutu. Väliselt oli kõik korras, sisemiselt stressasin tohutult maja ja uue elukorralduse pärast. Igal vabal hetkel olin maja juures ja aitasin oma kodu loomisele kaasa. Nüüdseks olen juba nädala jagu oma kodus elanud. Jipiiiii 🙂
Samas jääb see suvi mulle igaveseks meelde- suve alguses oli keskkooli kokkutulek, sel suvel abiellus minu õde, sel suvel nautisin Robbie Williamsit Tallinnas, sel suvel kolisin ma maale 🙂
Nüüd ma tunnen lõpuks, et kõik on loksunud omale kohale. Kuna ma olen lihtsalt alati väga positiivne inimene 🙂 siis ma tõesti usun jätkuvalt, et see kõik oli mulle vajalik ja paus jooksmisest oli ka millekski hea. Nüüd tuleb vaid vaikselt uuesti alustada ja sellega olen ma juba algust tenud.
Uute mõtete ja tegemistega juba varsti teiega 🙂
Lehva!