Nagu ikka kohalikel jooksudel ei vaeva ma oma pead ettevalmistusega. Nii möödaminnes koduste toimetuste vahepeal viskasin selga jooksuriided ja tegin ettevalmistusi, et homme saaks kindlasti maasikad maha istutatud ja külmkapis suurpuhastus tehtud 🙂
Ei pidanud muretsema, et geelid jäid ostamata või borjomi, peedimahla sai liiga vähe tarbitud 🙂 või, et äkki sõin liiga palju/vähe saiakesi, liha jne…..
Lihtne! Riided selga ja minek!
Pool tundi enne väljasõitu, kui otsisin veel vahetusriideid, jäin siiski korraks üksi toas oma mõtetega. See maratoni viimane ring kriibib ikka veel hinge- kas ma oleks suutnud kiiremini?, kuidas ma oleks saanud ennast motiveerida? mis ma valesti tegin?
Ja sealt see tuli- otsus, et Kütiorus ma ei mõtle, ma jooksen…ja nii kiiresti kui jaksan ja kui enam ei jaksa siis lisan kiirust.
Kaotada ei ole ju midagi, proovin!
Ma läksin selle ja ainult selle eesmärgiga rajale- võita iseennast. Mitte võita ajaliselt, ma ei mäletanudki oma eelmiste aastate aegasid aga võita ennast ja saada võim oma mõtete üle.
Olgu öeldud, et see ei tekitanud minus mingit lisapinget sest keegi ju ei teadnud minu mõtteid, läksin proovima, vaatama, mis rajal saab 🙂
Ja võib vist öelda, et läks üsna hästi
aga nüüd lähemalt….
Kui mina kohale jõudsin oli rahvast juba üsna palju, võtsin numbri ja käisin kohustuslikul enne-starti-wc-peatusel.
Ja siis jõudis ka Kristi kohale- muidugi uhkes sinises Tallinna maratoni särgis, nagu ka mina 🙂 Kuidas siis muidu, kekutamiseks oli ka põhjust.
Stardikoridoris sai veel kaasjooksjatega lobisetud ja üksteise hetkeseisudest ülevaade antud ning kõlaski stardipauk.
Olin kohe üsna ees ja ei hakanud alguses rapsima, alguses kulges rada allamäge ja sai mõnusa hoo sisse võetud. Muidugi edasi tuli neid üles alla jõnkse päris korralikult. Tõusumeetreid u. 180.
 |
| Allikas Võrumaa Spordiliit |
Esimese kilomeetri tempo oli 4:25 ja tunne oli mega hea, nii hea, et otsustasin kohe nii alguses oma vanusegrupi kahest konkurendist mööduda, ise küll mõtlesin, et hiljem kahetsen kui lõpus ära vajun.
Aga minek oli nii hea ja kuulda oli, et keegi kaasa ka ei tulnud. Tuju kohe hea ja motivatsioon laes.
 |
| Allikas Võrumaa Spordiliit |
 |
| Kristiga sinistes 🙂 Allikas Võrumaa Spordiliit |
Teine kilomeeter tempos 4:34. Näen Terjet. Hoian talle seljataha, natuke kiire on tempo minujaoks aga nagu ma lubasin- pingutan elu eest ja rohkemgi veel.
Üllatuseks avastan, et möödajooksjaid ei olegi või kui siis mõni üksik meesterahvas äkki. Pigem teen ise mõne möödajooksu.
Kolmas kilomeeter ja Terje hakkab vahet tekitama, väiksemad tõusud võtavad minu tempot alla aga tundub, et konkurendil mitte. No see mind ei morjendanud sest täna ei olnud mul plaanis kedagi püüda peale iseenda …aga stardis olin Terjele naljaga pooleks (konkurendi hirmutamiseks)lubanud, et hoian tal sabas aga ega ma ju ei teadnud mis vormis ta on ja mis tempoga plaanib joosta seda enam, et tema oli sellel rajal esimest korda.
Neljanda kilomeetri keskmiseks tempoks tuleb 5:28 ja hing tahab seest kukkuda aga ma ei anna alla, tunnen, et võiksin veel kiiremini joosta aga need tõusud, tempo langeb viiendal veel natuke- 5:42 Pean endaga dialoogi ja püüan ennast vaimselt ette valmistada kohe-kohe saabuvaks tõusuks. “Mis see siis ära ei ole!” “Sa jooksed sealt mäest ülesse!”
Enne tõusu saan veel hinge puhata ja vuran meeletu kiirusega mäest alla nii, et ei suuda natukenegi pidurada ja möödun kolmest jooksjast ja näe, seal on jälle Merka! 🙂 Kuidagi tuttav olukord, kas mitte eelmisel aastal me ka kuskil seal ei kohtunud? 🙂
Ja see mägi, kas tõesti? sellel mäel ei olegi lõppu? No midagi polnud teha, hakkasin ikkagi kõndima kuigi ma jooksin päris pikalt seda mäge aga ma tundusin endale juba naeruväärne nende niinimetatud jooksusammudega….parem siis juba kõndida ja saab kiiremini.
Meesterahvas möödus minust mäe kõige järsemal tõusunukil ja ütles, et noh maraton joostud, mis see 3-4 kilomeetrit enam on. Tolhetkel ei lohutanud see mind 😛 aga ma teadsin, et kohe pääseb ja saab jälle jooksma hakata.
Kuuenda kilomeetri keskmiseks tuli 6:45
Ikka suhteliselt vähe möödujaid, see andis ainult jõudu juurde.
Seitsmenda kilomeetri tempoks tuli 5:40 ja enesetunne oli hea. Piitsutasin ennast, et veel saab juurde lisada 🙂 ja kaheksas tuli tempoga 5:17
Nüüd ei olnud enam midagi hullu, raja raskemad kohad olid läbitud va. see lõputõus, mille peale ma püüdsin mitte mõelda sest nii kui see tõus mulle silme ette tuli, langes minu tempo kolinal alla 😀 seega parem mitte mõelda…
Viimasel kilomeetril sai Merka mind kätte ja tõotas tulla sama tsenaarium, mis eelmisel aastal- võtame koos seda viimast lõputõusu aga mul ei olnud selle vastu midagi- lubasin Merkal mind lõppu vedada 🙂
Üheksanda kilomeetri keskmiseks tempoks tuli 4:39 ja sinna sisse läks ka natuke seda viimast tõusu.
Ülevalt vaadates ei tundu see tõus üldse nii järsk ja sirge. No ära tuli see tõus teha ega midagi polnud teha- üsna varakult alustasin kõnnisammudega või pigem nägi see välja nagu mägironimine 😀
 |
| Viimane pingutus enne viimast finišilaskumist 🙂 Allikas Võrumaa Spordiliit |
Õnneks sai enne finišijoone ületamist kergelt alla liuelda, et viimastel meetritel naeratus näola manada 🙂 sest kokkuvõttes oli ikka krdima äge jooks 😉
Uskumatult hea jooks oli.
Lõpuaeg 0:50:51
Võrdluseks eelmiste aastate ajad:
2012- aeg 0:52:47
2013- aeg 0:57:03
Suur- suur aitäh korraldajatele!
Kuidagi iseenesest mõistetavana olen seda sarja ja neid jookse siiani võtnud aga tegelikult, kui palju selliseid lahedaid pikamaajooksusarju Eestis on? Selliste erinevate ja ekstreemsete radadega? Saada peale igat jooksu kosutav jook? Ja jagada välja auhindu ja medaleid igal võistlusel ning nii paljudes erinevates vanusegruppides? Jagada kõigi jooksjatega fotogaleriid kus on igast jooksust pildid?
Ja maksta kõige selle eest stardimaksu vaid 3€ 😉 Super!
See on uskumatult lahe, jätkake!
Minu respekt 😉
Mul on hea meel, et elan Võrumaal 😉
 |
| Allikas Võrumaa Spordiliit |