Neljapäeval vallutame perega neljaks päevaks Harjumaa 😉
Plaanis on erinevad üritused lastega- muuseum lennusadamas, loomaaed, teletorn, kino..
Ma loodan, et selle aja sisse mahub ka üks korralik grill, ma ei ole see aasta veel kordagi šaslõkki söönud, seda vana head äädika Säästu šaslõkki 😛 mmmmm…
Siis olen ma veel panustanud päikselistele ilmadele, et saaks korraliku jume kehale ja võibolla isegi esimene ujumine õuetingimustes.
Igaksjuhuks viskan ka jooksusussid kohvrisse aga pigem selle eesmärgiga, et hõivata sugulase muruplats ja lastega kulli mängida
Ma tunnen, et hetkel mul on vaja rohkem kui paar vaba päeva trennidest…iseasi kas ma suudan 😉
Maraton ei ole ju iseenesest enam kaugel 😛
Ei, ei, ei…..ma puhkaaaan!!
Olen nüüd juba tegelikult kolm päeva puhanud ja kodu-töö-kodu rutiinist väljas ja see on endale nii teistmoodi ja kummaline. Näiteks kaks päeva olen ennast avastanud teleri ees “Vaprad ja ilusad” vaatamas. Et missasjaaa??? mis toimub??? 😀
No ilm oli ka kohutav jah aga ikkagi….ei oska midagi teha, olen enamasti tubaseid toimetusi teinud, koristanud, koristanud ja veelkord koristanud 😛
Ja siis see söögitegemine, kohutav! Kolm korraliku toidukorda päevas valmis teha ei olegi nii lihtne.
Avastasin, et tööl käies oli mul kohe rohkem energiat kui kodus toimetades.
Ühesõnaga tegelikult see koduperenaise amet väsitab ikka hullult- nõudepesemine, tubade koristamine, söögitegemine, õue minnes tuleb arvestada, et elan viiendal korrusel (treppidest tatsamine) ja kui tunniajane jalutuskäik linnas on tehtud, on tunne nagu oleks tühjaks pigistatud sidrun.
Täna oli juba korralik suvi väljas ja sai ka õues oldud ja külas käidud. Pisipojaga ei ole just väga kerge linnas jalgsi liigelda, ühel hetkel ta jookseb siis järsku on jalad jube väsinud. Eile näiteks tassisin tund aega poega kukil, täna hommikul tundsin kuidas õlad tulitasid.
Mis ma siis tahtsin öelda, ahjaaa, pärast tööpäeva ma kohe ootasin, et saaks trenni minna aga kodus terve päeva tormates, ei taha ma enam trenni peale mõeldagi.
Täna ma siiski käisin ära ja tegin ühe 10km ringi madala pulsiga. Nii madala pulsiga, et kahtlustasin, et jään magama, pulss näitas 66…arvan, et pulsikell hakkab surema.
Ahjaaa, täna nägin raja ääres esimest punast maasikat 🙂
Oehhh….homme saab vähemalt kodustest kohustustest priiks ja vallutada sugulaste kodu 😀
Puhkus alaku 😉