Kolm töökohustustest vaba päeva on möödas, mille sisse mahtus armas, siiras, romantiline Uku Suviste kontsert, televusseri ees passmine, puude riita ladumine, seenel käimine ja loomulikult jooksmine 😉
Ja sellest viimasest…millest muust… ma järgnevalt juttu teengi- minu pikk trenn enne maratoni 🙂
Eile sai siis pikk trenn ka ära tehtud.
Laupäeval mõtlesin veel, et proovin selle kohe pärast hommikusööki ära teha, saab kaelast ära või nii 😉 aga ei lastud, puud ootasid riita ladumist ja seened metsas korjamist….ja nii ma pidin jooksu õhtu poole lükkama.
Kui mul oli selge, et jooks hommikul ei toimu siis saatsin K2-le (Kuna Ksid on 2 tk siis ristisin nad just K1 ja K2 :D) sõnumi, et kas lööks minuga kampa. (Teadsin, et ka temal on pikk jooks tegemata)
Ega ma suurt midagi ei lootnudki sest tema pidi ju Võrust minu juurde Krabile sõitma, et siis saaksime koos Võru poole hakata jooksma 😉 Aga ohh imet K2 oli kohe nõus. Leppisime kokku, et kell 15:00 saame maanteel kokku.
Treeningkava nägi ette madalal pulsil (130) pikka jooksu. Reeglina olen ikka pikemad jooksud kiirustades teinud(u. 140-150 pulsiga) ja natuke kartsin, et kas pean vastu nii vaikselt nii pikka maad joostes.
Ajaliselt mõtlesin, et see võib võtta aega kuni 3 tundi, mis on kehale paras väljakutse. Peaaegu nagu maraton juba 😀
Päris 30km ette ei võtnud, plaan oli joosta 25km, sellepärast sai kohtumispaigaks maantee kust oli enam-vähem täpselt 25 km linna.
Kuna olime kahekesi, siis oli hea sellist madalat tempot hoida, lobisesime koguaeg ja aeg läks väga kiiresti.
Ilm oli suurepärane.
Peale joogipudelite ei olnud meil muud midagi kaasas. Enesetunne oli super, kõik sujus. Kui jäänud oli u. 8km lõpuni, sõitis mööda R ja täitis mu veepudelit. Koju jõudes oli pudel täitsa tühi. Lõpus kulus seda märjukest ikka päris korralikult.
Paar kilomeetrit enne lõppu tundsin oma tühja kõhtu korisemas….kuigi olin hommikul korralikult putru söönud ja lõunaks suure kausitäie pastat nahka pistnud, nõudis mu keha toitu 😀
Viimased kilomeetrid tundsin oma jalataldu, mis muutusid maru hellaks…ei tea miks …aga täna on kõik ok, jalad ei valuta ega midagi.
K2 oli super tubli, tegi oma elu pikima jooksu ja ise sealjuures nii lõbus ja väsimatu. Tubli!
Distants: 24,8 km
Aeg kokku: 2:42:57
Keskmine tempo: 6:33
Keskmine pulss: 133
Maratonini vaid 2 nädalat!
Nüüd tuleb Borjom, vitamiinid, pasta igapäevamenüüsse torgata ja nautida nats vabamat olemist 🙂
PS: Minumeelest on need lõigutrennid jube hästi minu pulsile mõjunud. Lihtsalt võrdlesin kahte oma lühikest jooksu. Kui varasemalt olin jooksnud sama lõigu sama kiiresti pulsiga 140 siis nüüd, olles teinud mõned korrad lõigutrenne, oli minu pulss 130 😉 Kas võib olla? Lahe!