Oehhh…nüüd on saadud mõelda ja analüüsida 🙂 Pilte imetleda ja aegasid võrrelda. Ja muidugi lõõgastuda ja taastuda, mida oli ka kohutavalt vaja…eile olin veel omadega päris läbi…keha oli nii väsinud. Ei anna võrreldagi enesetundega pärast Mulgi maratoni. Siis olin valmis juba järgmisel päeval uuesti jooksma, hetkel ei taha ma jooksmise peale veel mõeldagi 🙂
Kui hommikuti on veel jalad üsna kanged siis pärast hommikust jalutuskäiku (u. 500m lasteada ja 500m tagasi koju) on tunne jälle päris hea.
Jalgade pärast proovin edaspidi oma keha kuulata ja edasi olen väga ettevaatlik, see nädal saab väga vaikne olema.
Aga rohkem hakkan muretsema alles siis kui maraton on kehast välja läinud 🙂 Vaatan siis kas annab seesama koht tunda. Hetel ei saa küll midagi aru, valusad on hoopis teised kohad aga sellegipoolest varusin endale hobusepalsami (blogi lugeja soovitusel, kes on sama jalavigastuse ise läbi elanud, aitäh nõuande eest :)) ja olen seda nüüd hoogsalt jalgadele määrinud.
Veel on mul olemas IcePower geel aga selle jätan treeningute jaoks.
Loodan, et treeningkoormust vähendades, aitan ka paranemisele kaasa. Tean, et peaksin ka kiiresti-kiiresti endale uued tossud ostma aga ma tõesti ei raatsi sest juba kuu aja pärast saaksin linnajooksude läbimise eest vinge kompensatsiooni tossude ostmiseks.
Igaljuhul suur, suur aitäh neile kes mulle siin blogis kaasa elavad ja nõu annavad! Olen igati tänulik 🙂
Aga nüüd natuke maratonile tagasi vaadates…päris vinge tulemus, kas pole ? Neile kindlasti mitte, kes jooksid kiiremini kui 3:30 😀 Minu respekt neile 😉
Kuna minu unistus oli parandada Mulgi maratoni aega ja ilusaks numbriks arvasin olevat 3:45 siis seda enam ei suutnud ma oma tulemust uskuda. See näitab ainult seda, et me ei tea kunagi milleks me keha tegelikult võimaline on kui me ise järgi ei proovi.
Täna ma usun juba igasuguseid numbreid 😀 Oodake ainult!
Ja nagu sõbrants ütles minu maratoni pilte vaadates “Sa tegelesid küll kõige muuga kui jooksmisega, energiat paistis ülearugi olevat :)”
Kusjuures nüüd tagant järgi mõeldes siis tõesti mul OLI energiat ja oleks võinud ju veel kimada aga see tempo tundus mulle nii ulmeline 😀 Järelikult on veel varu, jätame selle siis järgmiseks korraks 😉
Ja kui suve alguses arvasin, et minu lemmik distants on 21,1 km siis nüüd võin täie kindlusega öelda, et see on MARATON !!!
Mõtted on juba järgmistel ja järgmistel maratonidel. See on nii lahe tunne 🙂 Ma olen jäädavalt nakatunud
Mis aitasid minu tulemusele kaasa? Kiiresti mõelda siis kaks asja:
Ma ikkagi suurema osa täitsin oma etteantud plaanist, viimane nädal sai küll ainult 2 trenni tehtud aga tundub, et see oli hea. Reede ja laupäev olid trennivabad (nohu kartuses ei julgenud õue minna)
Nüüd vist julgen oma plaani soovitada küll…neile kes lähevad oma kolmandale maratonile 🙂 Plaan on siin
Süsisvesikuid sai päris korralikult tarbitud (makaronid, spagetid, riis, palju kommi, küpsiseid ja viimastel päevadel viinamarju borjomiga)
Loomulikult on palju, palju asju ja nüansse millest oleneb hea tulemus. Ju siis juhtus jälle nii, et kõik head asjad langesid kokku 🙂 Vedas!
Natuke statistikat ka:
Maratoni distantsi lõpetas kokku 331 naist, mina 33 koht! 🙂
Kokku lõpetajaid 1569, mina 443 koht
10km olin kohal 518
21km olin kohal 572
30km olin kohal 520
42km olin kohal 443
Viimasel 12 km-l tegin päris palju möödajookse 🙂
Lõpetuseks suur, suur kummardus korraldajatele. Hullumeelne üritus, mida korraldada. Pisidetailidest kuni suurte asjadeni välja.
Selle aasta mõnusad üllatused olid stardimaterjalide seast leitud stressimaandamis õpetus ja pärast finišit pakutav kiletekk.
Lisaks teeäärsed ergutajad- diskorid, tantsijad, lauljad, kostüümides elajad jne. Lahe, lahe, lahe!!! Mul igatahes igav ei hakanud 🙂
Lisan siia alla ka mõned pildid, mis on tehtud u. 2km enne lõppu. Energiat paistab veel olevat. Teisel pildil jooksis üks bändipoistest(see roosade traksidega) mulle kõrvale ja katkestas laulmise, nii lahe! Sain mõnusa laengu 🙂 Aitäh Sulle!
