Külmade ilmade saabudes on jooksuriietuse valik paljudele olulisel kohal. Räägin lähemalt, kuidas külmal perioodil õigesti riietuda, et joostes mugav oleks ja külma ei hakkaks. Postituse lõpus jagan ka enda jooksuriiete valikuid, mis on aja jooksul tõhusaks osutunud.
Sageli öeldakse, et pole halba ilma, vaid on halb riietus – see mõte kehtib eriti hästi talvisel ajal! Sobivate riiete valik muutub eriti tähtsaks siis, kui jooksmine on osa igapäevarutiinist. Algajatele on soovitus mitte kohe spetsiifilisi spordiriideid soetama tormata, vaid kõigepealt kindel olla, et see tegevus päriselt meeldib. Talvel pole siiski soovitatav suvalistes riietes joosta, sest külma ilmaga tuleb olla teadlikum ja targem.
Suvel on jooksuriiete valik lihtne – saab hakkama ka tavalise T-särgi ja lühikeste pükstega. Talvel, seevastu, tuleks riietumisele rohkem rõhku panna. Külmade ilmadega tehakse sageli riietumisel vigu, kuid õigete rõivaste valik aitab ennetada nii haigusi kui ka vigastusi.
Üks levinud viga on üleriietumine – liigselt riietudes hakkab keha liialt higistama ja märg nahk kaotab soojust kiiresti, mis võib kaasa tuua alajahtumise. Seepärast on väga oluline kihiline riietumine. Selline riietumine võimaldab liikumist mugavalt ja kergelt, samas kui erinevad kihid töötavad koostöös. Kihtide süsteemi põhimõtteks on, et iga kiht suunab niiskust kehast eemale ja hoiab sind soojas ja kuivas.
Kihilise riietumise põhimõtted:
- Esimene kiht – Esmase kihi riided peaksid olema hingavad ja niiskust juhtivad, et nahk püsiks kuiv. Materjalid, nagu Thermax, Thermion ja meriinovill, on ideaalsed külmas kliimas jooksmiseks. Puuvillast soovitatakse vältida, kuna see saab kiiresti märjaks ja kaotab oma soojahoidvad omadused.
- Teine kiht – Keskmine kiht toimib soojustusena, pakkudes lisakaitset külma eest. Selleks sobivad näiteks fliis või ka lihtsalt pika varrukaga jooksusärk. Võid valida nii naturaalsetest kui ka sünteetilistest materjalidest valmistatud riideid, sõltuvalt oma eelistustest ja ilmastikutingimustest.
- Kolmas kiht – Välimine kiht kaitseb ilmastikutingimuste eest nagu vihm, tuul ja lumi. See kiht peaks olema hingav, kuid veekindel. Selline kombinatsioon hoiab keha mugavana ka ebasoodsates ilmastikuoludes.
Külma ilmaga jooksuriietuse valik sõltub ka jooksukiirusest. Kiirema tempo puhul toodab keha rohkem sooja, mistõttu võib piisata õhematest kihtidest. Kui tempo on aeglasem, näiteks kõndimise ja jooksu vahepealne, võiks kihte rohkem olla. Üldreeglina võiks joostes olla riideid seljas nagu oleks õues 10 kraadi soojem. Näiteks nullkraadise ilmaga riietu nii, nagu riietuksid +10 kraadi juures jalutamiseks. Joostes toodab keha palju sooja, seega võiks jooksu alguses isegi natuke jahe olla.
Eesti muutliku ilma tõttu on enne jooksuringile minemist alati hea aknast välja vaadata. Kõva tuul ja niiske ilm kiirendavad soojakadu, seega tasub vihmase ilmaga kanda kindlasti tuule- ja veekindlat jopet. Riiete valik on väga individuaalne – mõned inimesed kannavad talv läbi mütsi, samas kui teised eelistavad palja peaga joosta. Tähtis on katsetada ja oma keha reaktsioone jälgida, et leida endale parim lahendus.
Ohutus ja nähtavus – Pimedal ajal peaksid jooksuriided olema varustatud helkurribadega, et tagada nähtavus. Talvel, eriti kui kanda tumedamaid riideid, on oluline, et ka teised liiklejad sind märkaksid.
Hea jooksuriietus on pikaajaline investeering. Kihiline riietumine aitab kokkuvõttes ka raha säästa – ühe rõivakihi saab aastaringselt mitme erineva kihi osana kasutada. Näiteks õhuke, tuule- ja veekindel jakk võib olla kasutuses pea iga ilmaga, kattes sind nii vihma kui ka tuule eest. Sama kehtib suviste jooksusärkide kohta, mida saab talvel vahekihina kasutada.
Mida mina tavaliselt kannan?
- Püksid – Keha külmetab jalgadest vähem, seega piisab tihti paksematest talvepükstest või suviste jooksupükste alla tõmmatud soojapesust. Talvised püksid pakuvad paremat kaitset tuule ja vihma eest.
- Sokid – Jooksmisel peaksid sokid olema kõrgemad ja katma Achilleuse kõõlust. Talvisel ajal on see oluline osa soojahoiust.
- Särk – Külmade ilmadega kannan lisaks jooksusärgi all ka alussärki. Mitu kihti annavad lisakaitset ja on ka praktilised – see võimaldab särgi vastavalt ilmastikuoludele vajadusel kihina lisada või ära võtta.
- Vest – Vest on suurepärane vahekiht, mis hoiab sooja ja samas võimaldab käte liikumist. Kuiva ja tuulevaikse ilmaga sobib see ka pealmiseks kihiks.
- Jakk – Välimiseks kihiks kasutan tuule- ja veekindlat jakki. Selline jakk sobib aastaringseks kasutuseks ning kaitseb erinevate ilmastikutingimuste eest.
- Kindad – Käed külmetavad sageli esimestena, seega kasutan kindaid juba varakult sügisel. Pealegi on neid lihtne taskusse pista, kui jooksmise ajal soojem hakkab.
- Müts/peapael/kaelussall – Talvel aitab müts kehasoojust hoida. Peapael on samuti hea variant, kuid mulle meeldib, kui pealagi on kaetud. Kaelussall on multifunktsionaalne ja kaitseb kaela ja nägu tuule ja külma eest.
Loodan, et need nõuanded aitavad sul leida oma jooksuriietuse kombinatsiooni ja hoida end soojas ka sügis-talvel. Mugavat ja mõnusat kulgemist jooksurajal!