Ma olen täiesti emotsioonitu, ainuke mis vähegi emotsioone tekitab on laupäevane transpordi puudumine, tähendab transport on olemas aga autojuhti ei ole sest ise ma ju ei saa samalajal joosta ja sõita stardist
finišini 🙁
Ahh, ei viitsi pead vaevata….ootan veel paar päeva ja siis paanitsen
Kõik kehaosad ka vist juba tajuvad, et hakkab hooaeg pihta ja tiritakse võistlusrajale 😀
Viimasel pikemal jooksul tundsin kuidas väikse varba küüs tungis kõrval varbasse, pole kunagi varem sellist asja juhtunud :O
Kodus sokki ära võttes avastasin siis, et päris haava ei olnud tekkinud aga kõrval varbal oli nahk maha tulnud, nüüd natuke hell ja peab võistlusajaks ära teipima.
Lisaks andis päev pärast pikka jooksu tunda ka mu põlv, hetkel küll ei muretse sest kõndides ja joostes ei ole tunda aga teatud asendis voodis näiteks keerates ühelt küljelt teisele siis nagu külgede pealt on tundlik….väga kummaline 🙁
Ka tihedad(võrreldes talveperioodiga) trennid on teinud oma töö- üleeile hommikul tundsin hirmsat kriidiisu, jah tavalist valget tahvlikriiti mõtlen siinkohal…. minu puhul tähendab see märki sellest, et mul on rauapuudus (raseduse ajal sõin koguaeg valget kriiti :P), nii ma tormasingi kohe raua tablettide järele ja õhtuks oli kummaline isu ka kadunud 🙂
Hakkab pihta!, mõtlen ma siin endamisi :D….terve talv oli hea, vaikne, rahulik ja nüüd, on seda siis vaja? Jaaaaaa!!!!!