Tehtud! Hooaja esimene jooksuvõistlus ja ka esimene jooks kus ma saan võrdlust teha aastast aastasse 🙂
Eelmise aasta aeg 1.56
Selle aasta aeg 1.52
Olen väga rahul aga nüüd lähemalt jooksust.
Hommik algas ikka nii nagu tavaliselt, ei teinud mingeid erandeid, sõin oma tavalise hommikupudru, kohvi ja singileiva. Tavatu oli stardiaeg(13:30) tavaliselt on jooksvõistlus ikka hommikutundidel. Ootamine oli see, mis ei meeldinud mulle eriti. Üritasin siis koristada ja leida endale tegevusi. Kuna start oli nii hiline siis teadsin, et tuleb ka lõunasöök enne võistlust ära mahutada. R tuli maalt ja tõi suure-suure vanaema tehtud koogi, seega oli lõunasöögi mure murtud 😀 sõime selle tütrega kahepeale ära nagu nipsti, milline süsivesikulaeng 😀 Proovisin ennast ka joogiga koguaeg turgutada (tavaline kraanivesi)
Plaan oli tund enne starti kodust välja minna ja nagu plaanitult jõudsime u. 7 min. enne starti Pangodi mäele. Rahvas oli kõik kohal ja tehti soojendust.
Kui Võrus oli kohutav lumetuisk siis mida stardikohale lähemale jõudsime seda ilusamaks läks ilma, lumesadu jäi järgi, asfald muutus kuivemaks, päike tuli välja. Autost välja astudes sain aru, et ilm ei ole siiski nii ideaalne kui autost paistis, kohutav vastutuul oli see, mis mind lõdisema pani.
Jooksin oma stardinumbri järele, mis sedapuhku oli 98. Jooksin mõned korrad edasi-tagasi aga kuna oli tõsiselt külm siis istusin veel enne starti korraks autosse ja siis tundsin, et tahaks vetsu 😛 Paraku ei olnud stardikoha lähiümbruses muud kui hulk inimesi ja lagedad põllud. Tuli jooksma minna!
Ja juba ma olingi rajal, geps ei leidnud nii kiirsti satelliiti ja alustasin jooksu ilma, et oleksin saanud tempot jälgida, pärast ühe kilomeetri läbimist avastasin, et geps oli tööle hakanud.
Algus oli nagu ikka, mõtted käis peas igasuguseid, kas ma jaksan?, mis pulss valida?, mis tempo?…tegelikkus on see, et lähed ikka karjaga kaasa ja vaatad, mis edasi…
Et mitte niipalju mõelda, panin muusika kõrvadesse mängima, pärast mõnda aega jooksmist avastasin, et MP3-l on vaid kaks lugu, mis kordusid üksteisejärel 😀
Kui olime Võru-Tartu maanteele pööranud ütles minu geps lõplikult ülesse (tõenäoliselt aku sai tühjaks). Niisiis pidin jooksma ilma, et oleksin saanud tempot jälgida. Olin natuke nördinud aga samas mitte nii kurb, et nutma hakata 😛
Otsustasin enesetunde järgi minna, kõige raskem oligi tõenäoliselt pärast maanteele pööramist mäkke ülestõus, see oli päris-päris pikk tõus. Aga edasi läks enamasti tasane tee. Ootasin juba, et millal R autoga tee ääres ootab ja pärast 10km joogipunkti oligi ta tee ääres ja uuris olukorda, pakkus spordijooki ja tegi ühe pildi 😉 Joogist loobusin, pildi tegemsiel püüdsin isegi naeratada 🙂
Kuna enne starti oli häda peal siis ma otsustasin, et juua ma jooksu ajal ei kavatse(kui just tõesti vajadus ei ole aga ilm oli jahe ja ma olin kindel, et saan ilma hakkama). Ainuke lisaenergia, mille taskusse pistsin olid vanad head energiakommid. Tundsin neist suurt abi sest ma ei tundnud kordagi, et oleksin väsinud või, et ma ei jaksa enam. Pigem…nüüd tagant järgi mõtlen, et oleks võinud rohkem pingutada sest jooks oli kuidagi väga kerge. Aga mis tehtud see tehtud! Olen ennegi täheldanud, et ma ei julge võistlustel endast maksimaalset anda, kardan vist läbi põleda. Seekord…ma usun, oli kartus põhjendatud- ikkagi hooaja esimene jooks.
Üldiselt ma vaatasin pulsikella terve jooksu ajal võibolla vähesed 4-5 korda. Enamasti tahtsin kursis olla oma pulsiga ja kulunud ajaga. Keskmine pulss oli 167, max 176 ja aega jälgisin, et teada millal järgmine komm suhu pista 🙂
Kui nüüd riietusest rääkida siis ma olen oma eelmise aasta ostuga mega super hüper rahul. Igati sobilik vorm sellise ilmaga jooksmiseks ja mis sellise ilmaga?… ma jooksin ju terve talv õues….
Minu jaoks kõige tähtsamad ja hoidmistväärt kehaosad on kael, pea. Need peavad mul alati korralikult kaetud olema 🙂 Nii ka seekord kasutasin kahte buffi.
Jooksu juurde tagasi tulles siis mida kilomeetreid edasi seda kuidagi kergemaks mul läks ja seda rohkem möödajookse ma tegin. Viimastel kilomeetritel jooksin lausa 4-5 inimesest mööda. Uusi sõpru rajalt ei leidnud…aga vanu küll…suureks imestuseks leidsin Monika tee äärest….ja mitte rajalt kus ta olema pidi. Niipalju kui ma läbi kõrvaklappide kuulsin siis oli ta pärast 15 km katkestanud. Kurb! Aga siiski nii-nii hea oli kedagi tuttavat tee ääres kaasa elamas näha. Ütlesin seda ka oma abikaasale, et nii hea oli, et ta tee ääres oli ja mulle kaasa elas. See annab nii palju juurde. Eelmisel aastal käisin enamus võistlustel üksinda. Loodan, et see aasta õnnestub mul rohkem peret kaasata. Hetkel on mul juba mõtted 28.aprillil toimuval Kõrvemaa kevadjooksul. Kuna see on minu sünnipäeva ajal ja ma see aasta ei planeeri oma sünnat siis mõtlesin, et nii tore oelks kui R kaasa tuleks ja pärast jooksu teekisme endale mõnusa nädalavahetuse kuskil spas. Eks paistab 🙂
Ahjaa….võistluse juurde tagasi tulles, viimased neli kilomeetrid oli teistmoodi kui eelmisel aastal, enne viadukti keeras rada paremale….siis tundus jube, et lõpp on kohe kohe käes, ega ei läinudki kaua. Ma ei olnud väsinud ega midagi, viimasel kilomeetril lisasin isegi tempot. Finis oli Tamme staadionil. Pärast finisi joone ületamist panin kella kinni ja vaatasin aega- 1.52
Ma ütlen ausalt, ma olin natuke endas pettunud….kui esialgu oli eesmärk eelmise aasta ajale ära teha siis poole võistluse ajal ma tundsin, et võiks Rakvere ööjooksu aja üle teha, mis oli 1.47
Samas kui nüüd reaalselt mõtlema hakata siis rada oli nii erinev ja ilm samamoodi. Rakveres me jooksime 23 soojakraadiga, antud võistlusel +1 kraadiga 😀
Igaljuhul ma olen rahul ja uhke enda üle. Ma tegin endale ära! Ja see oli/on mu ainuke eesmärk selle aasta võistlustel.
Järgmine võistlus 28.aprill- RMK Kõrvemaa Kevadjooks
Mai tuleb tihe:
1.Mai- Suurjooks Ümber Viljandi Järve
3.Mai- Jooks Ümber Tamula Järve
10:Mai- Võrumaa jooksjate seeriavõistlus – 1500m, 300m
13.Mai- Tartu Jooksumaraton
19:Mai- SEB Maijooks
24.Mai- Võru-Väimela maanteejooks