18:30 olime tütrega kohal. Võtsime stardinumbrid välja ja tegime kerge sörgi. Stardinumber ei olnudki seekord kollane aga ma olin võtnud oma uhke kollase numbri siiski ka kaasa ja panin selle endale hoopis särgile 🙂
Nagu ma tütrele lubanud olin- jooksen kõik jooksud temaga kaasa tingimusel, et tal on tõsine plaan kogu sari kaasa joost. Tundub, et tütar on sarja läbijooksmisse kogu tõsidusega suhtunud ja mina pean nüüd olukorraga leppima ja kui soovin endast lõvi välja lasta, pean otsima teisi väljundeid 😀
Natuke kummaline oli stardikoridoris seista teiste tervisesportlastega, kes enamus olid üsna kindlad, et lõpetavad minu sabas ja ilkusid mu kallal kui püüdsin vastupidist väita.
No sealt tuli igasuguseid teravaid kommentaare al. mis me sinust räägime? Sina oled ju see kes blogi peab! 😀
Naljaga pooleks- vot pean jah blogi…et kõik oma kogetu kirja panna aga kas see siis annab mulle tiivad??? Vist siiski mitte, kahjuks 😀
Tõesti, mul ei ole sellel aastal mingeid ajalisi eesmärke. Püüan olla võimalikult stabiilne ja nautida jooksmist.
Stardipauk segas meie jutuajamist ja kõigil olid imestusest suured silmad, kas ongi minek?
Jah, tuli minna 🙂
 |
| Allikas:Võrumaa Spordiliit |
Start oli allamäge Kreutzwaldi tänavalt vana gaasitehase suunas . Hoidsime tütrega kokku. Esimesed kilomeetrid olid üsna kiired, tundsin ennast hästi ja hea meel oli, et tütar võttis juhtimise enda peale. Tekkis juba väike kartus, et kaua ta niimoodi kimab, põlen isegi ära 🙂
3km oli joostud ja tütar pidas veel kenasti vastu. Ma oleks tahtnud tsipa kiiremini joosta aga samas tundsin ka kergendust, et ma ei pea oam pead vaevama sellega, et kuidas ja kellest mööduda 🙂
Selline mõnus pingevaba kulgemine.
Kui metsa sisse ära keerasime, oli lõpuni jäänud 3km, seal tundsin, et oleks tahtnud kiirendada aga Getrinil hakkas seal just raskem, jooksin vahepeal selg ees, et teda ergutada ja samas näha mis seisus ta on.
 |
| Allikas:Võrumaa Spordiliit |
Varsti jõudis raudtee ületamise koht ja olimegi vanal tuttaval rajal, siit läks edasi sama rada, mis ka eelmistel aastatel. Jaa, see oli ka kõige ektreemsem osa võistlusest. Ja kuna eelneval ja samal päeval oli vihmakest ikka korralikult tulnud siis see tegi asja veel ulmelisemaks.
Kohati olin põlvini mudas, korra pidin ka tossu mudast otsima ja siis jalga tagasi panema. Aga see on selle jooksu juures tavaline asi 🙂
Paljud tulevad Tamula jooksule just selle ekstreemsuse pärast. Ja ma saan neist täiesti aru. See on lahe!
Ma usun, et kõik jooksust osavõtjad on nüüdseks juba kursis, et Tamula jooksule ei tasu kõige uuemate ja ilusamate riiete, jalatsitega tulla 🙂
Järgmistest mudamülgastest andsid märku eesjooksjate kilked, püüsidn küll kavalalt vangerdada aga see sopane ala oli ikka niivõrd suur, et ei olnud kellelgi võimalik sealt kuiva jalaga pääseda.
No viimases mülkas sai jala ikka korralikult lirtsuma ja tütar ütles, et tema siit kaugemale ei lähe, viskab mülkasse pikali 🙂
Aga edasi ta liikus, nägin, et tal oli juba kohutavalt raske aga jäänud oli veel 1,5 km lõpuni. Nüüd tuli pingutada.
Kui minul hakkab võistlus just 2-1,5 km enne lõppu, siis tütar võttis aeg ajalt kõnnisammu ja püüdis kuidagimoodi edasi liikuda. Raske oli see lõpp tema jaoks. Püüdsin talle motivatsiooni anda ja ütlesin, et Kristi on kohe meie ees, hoiame sabas.
Kui enamus distantsist oli Kristi meil käeulatuses siis 1km enne lõppu pani Kristi siiski ees minema….või siis meie lasime tempo oluliselt alla 🙂
Hingamisest sain aru, et tütrel oli ikka lõpp raske aga no lõppu me jõudsime…ja väga-väga õnnelikult.
Igaljuhul kiitsin Getrinit tubli jooksu eest, see oli väga vingesti joostud jooks. Lõpetamist peame veel harjutama, et ei kustuks nii vara ära 🙂
Aga tundub, et olen tõsiselt nakkusohtlik 😉 Vähemalt olen ühte tüdrukutirtsu nakatanud. Aga see on selline lahe nakkus- jooksunakkus!
 |
| Allikas:Võrumaa Spordiliit |
Mul on nii hea meel, et Getrin sellel aastal kaasa jookseb, peale teist jooksu juba tunnen, et ta on palju tublim.
Põnev hooaeg saab olema! Ma tunnen, et saan ka teistmoodi kasulik olla. Nii lahe!
Üldkoht: 242
N30 koht 17
Aeg: 42:01.4
Distants 7.42km
Keskmine temp 5:39/km
Keskmine pulss 170 ??? (ei tahaks uskuda, testin veel oma uut kella)
Ja taaskord korraldusele suur aplaus- soojendusvõimlemine, rajal joogipunkt, tasuta pildid jooksust, diplom, finisis värskenduseks vesi ja kõhutäiteks saiakesed ja kõige lõpuks veel vinged loosiauhinnad.
Mina paraku olen see, kes peale jooksu kohe kodu poole tormab ja nii ongi läinud, et kahel jooksul on loosiõnn mulle küll naeratanud aga kui kohal ei ole siis auhinda ka ei saa 🙂 Õnnetu ma sellepärast ka ei ole. Ma mõtlen siis nii, et tänu minule sai keegi teine õnnelikuks 🙂
Igaljuhul Võrumaa pikamaajooksusarjast on saanud iga korraga järjest vingem üritus. Jõudu korraldajatele!
 |
| Allikas:Võrumaa Spordiliit |
 |
| Allikas:Võrumaa Spordiliit |
Kotumiseni Võru-Väimela maanteejooksul!
Aga enne seda võtan emadepäeva vastu Tartu jooksumaratoni stardis 🙂