33. Tartu jooksumaraton

Selle aastane osalemine tuli mulle endale ka ootamatult. Ma ei olnud kohe üldse selle aasta võistluste peale veel jõudnud mõtlema hakata va. Võrumaa pikamaajooksusari, mis oli raudkindel eesmärk.

Jooksime aprilli lõpus sünnipäevajooksu, kui Kristi küsis edasiste võistluste kohta ja tegi ettepaneku, et võiks ju Tartu jooksumaratonile minna. Kusjuures Kristi ei ole sellel võistlusel varem käinud aga minul oli juba neljakordne kogemus olemas. Kõik need neli korda ka väga positiivsed kogemused.

Sealt edasi hakkas kummitama, mõtlesin sellele üsna tihti – iga päev…ja kui tuli välja, et SportID(keskkond ettevõtetele- töötajate spordi tegemise toetamiseks) kaudu saab ka jooksuvõistlusele registreerida siis oli otsus tehtud. Helistasin Kristile ja ütlesin, et tavai regame ära.

Ettevalmistusi selleks jooksuks ei teinud, kui siis ainult see, et sellel nädalal tegin vähem trenni. Isegi mõtlesin pikalt, et kas näiteks üldse spordigeeli rajale võtan sest mingi sisemine hääl räägib viimasel ajal mulle, et kas on mõtet sellise rämpsuga oma keha toita.
Aga no mingi jõud sundis mind siiski selle ühe paki, mis detsembrist alles oli jäänud, kaasa võtma 🙂

Tartu jooksumaratoni distants (23 km) osutus minu selle aasta seni kõige pikemaks jooksuks. Sellega seoses oli mõtteid igasuguseid, kõigepealt, et kas ma üldse lõpuni vastu pean? kas peaks strateegia välja mõtlema? jne.
Aga kuna eesmärki siiski ju ei olnud siis migreeni ma nendest mõtetest ei saanud 🙂

Nädal enne soetasin endale veel uued tossud, sest vanadel oli best before juba ammu möödas ja tundsin juba pikemat aega oma jalgade ees süümekaid. Jäin ikka Asics´itele kindlaks, mitte küll nii vinge mudel kui mul eelmised olid aga head jooksusussid ikkagi- minu jalale sobivad!
Ja kui juba ostmiseks läks siis valisin ka uue outfiti suveks, vahetasin sinse välja roosa vastu 🙂
Siinkohal tänan SiljaSporti, kes tegi pakkumise, millest oli raske keelduda. Aitäh!

Kahjuks läks aga nii, et uusi jalatseid ma testida ei jõudnud, arvasin esialgu, et laupäeval on see võimalus aga muude toimetustega läks nii kiireks et testimine jäi paraku ära.

Aga nüüd tagasi pühapäeva hommikusse, mis sisaldas traditsioonilisi õnnitlusi ja imemaitsvat kooki.
Äratuse panin küll 8:00 aga tegelikult oli juba kell 7 uni läinud. Tegin endale korraliku poti täie putru ja nautisin seda pikalt kohvi ja võiku kõrvale.
Ja jõudsime veel ka täiesti plaaniväliselt kõrvaltallu sisse hüpata, et sealseid emasid tervitada 🙂 Ja sealt ka see imemaitsev kook.

Ja aitäh Katsi Patsid nii kiire reageerimise eest, sain endale ka jooksupatsi.

Kõrvaltalust saadeti meid heade soovidega ära Otepääle, Võrust võtsime veel peale Kristi. Ja et meil oleks oma isiklik toetajatiim rajal olemas, siis kutsusime ka mehed kaasa.

Eelmise päeva ilmaennustus näitas päikselist ilma ja +15 kraadi aga kohapeal oli selge, et ilm tuleb veel soojem. Olin igaksjuhks topeltriided kaasa võtnud aga ei olnud vajagi. Piisas minu õhukesest maikast ja…no võibolla püksid oleksid pidanud lühemad olema aga just neid ma kaasa polnud võtnud.

Olime vast 10:30 kohal, võtsin kiirelt stardinumbri ja tegime Kristiga kiire sörgi samalajal. Mu kerge peavalu ei olnud ikka ära läinud ja pigem hakkas rohkem valutama, seega otsustasin peavalu tableti sisse võtta. Täielik juhus, et see mul kotis oli. Vedas vist!

Numbrid käes!

Rahvast oli nagu ikka meeletult. 15 minutit enne starti suundusime stardikoridori, et õige koht endale leida. Ja siis tuli välja, et stardikoridori piiratud alad ei ole vastavalt stardinumbrile vaid hoopis selle järgi, mis keegi arvab, et on tema lõpuaeg. Mul tekkis korraks paanika, et kas tõesti pean nüüd ennustama hakkama. Ma ei olnud ju üldse eesmärgiga jooksma minemas. Kristi arvas, et võiks minna 2:20 gruppi aga mind kiskus ikka 2:10 gruppi. Ütlesin siis Kristile, et vast ikka trahvi ei saa kui kehvemini jookseme 🙂
Niisiis läksime koos 2:10 gruppi.
Võimlesime natuke ja oligi aeg minna, seekord oli stardipauk ikka väga ootamatult. Ju me ei kuulnud sellele eelnevat juttu aga enne kui jooksma sai hakata, tuli veel mõnusasti kõndida.

Möödunud aastatst ei olnud stardist(esimesd 3km) head mälestused- pistsin kiirematega minema ja hiljem taastumiseks läks ikka väga kaua aega. Seega otsustasin nüüd väga rahulikult alustada ja see oli nii hea tunne. Ei tea kas need kaks jooksu koos tütrega on mind õpetanud rahulikumalt ja targemalt jooksma aga ma olin täitsa uhke oma alguse üle. Just sellepärast, et eelmisel aastal põlesin täiesti läbi sellel asfaldi osal.

Metsa keerates oli veel nii hea minek, et ma ei suutnud uskuda. Kas tõesti õnnestub täna terve jooks hea enesetundega joosta?
Esimeses joogipunktis võtsin spordijooki.Sealt jooksin üsna kiiresti läbi. Abikaasaga oli kokkulepe, et tulevad tee äärde peale teist joogipunkti. Ja sealt pidin saama ka geelipaki kätte kui peaks vaja minema.
Vahetult enne teist teeninduspunkti hakkas minu tempo langema, ikka korralikult. Kõik aina kimasid minust mööda 🙂 Ja umbes samas kohas kus eelmiselgi aastal tervitas mind Marika, kes siis uhkelt minust möödus.
Kilomeetrid möödusid ulmelise kiirusega, tekkis juba tunne, et ma näen valesti või on postid valesti pandud…
Aga  mingi sisemine kriis mul oli sest ma ei suutnud tempot tõsta, jalad hakaksid lausa järgi lohisema. Täitsa nõme!
Mõtlesin, et kaua siis seekord see kestab, no õnneks mitte kaua 🙂
Teises joogipunktis otsisin vett, tahtsin ennast märjaks kasta. Leidsin suure sinise kannu ja kallasin endale krae vahele ja siis rüüpasin sealtsamast ka vett suhu, mida samal ajal filmis või pildistas keegi onu. Tundsin korraks piinlikust ja siis kujutasin ette kuidas kuskil uudistes seda klippi näitab 😀
Ja ootamatult oli mul vaja vetsupeatus teha, no ei olnud midagi teha, õnneks oli vets vaba ja olin õnnelik, et ei pidanud metsa jooksma.
Paar kilomeetrit peale teist teeninduspunkti olidki mehed tee ääres tervitamas, küsisin siis oma geelipaki ka enda kätte, võibolla muudab see mu olemise paremaks.
No ma ei tea mis aga sealt edasi läks kõik jälle kenasti, ju oli abi tuttavatest nägudest tee ääres sest enesetunne oli kohe parem kui meestest mööda läksin 🙂
Kindlasti oli abi ka geelist, eks see aitas mul lõpuni tempot hoida.
Minu lemmik osa selle distantsil algas peale viimast teeninduspunkti, jäänud oli veel 3,8km lõpuni. See pisike sutsakas läks kiiresti 🙂
Veel enne aga läks lukku poolmaratoni aeg ja see oli ka esimene kord kui ma teadlikult kella vaatasin- mitteametlik poolmaratoni aeg 2:00
Ja  jäänud oli veel 2 viimast kilomeetrit, no sealt edasi ma juba võisin aimata mis see umbkaudne lõpuaeg saab olema, igaljuhul olin ma õnnelik. Lõpusirgel oli tablool ees 2:12… ja pidin veel natuke kiirust lisama, et järgmine number ette ei lööks 🙂
Super jooks oli! No päris lõvi välja ei lasknud, see oleks tähendanud finisis natuke kehvemat enesetunnet ja sellega ma riskida ei tahtnud.
Finis- aega tablool sekund hiljem

Finisis tervitas mind esimesena suur ETV kaamera, lehvitasin ka siis sõbralikult 🙂
Siis aga märkasin, et see ju Lembitu Kuuse isiklikult. Kohe võeti mind ette ja küsiti, et kas emadepäeva õnnesoovid on asjakohased 🙂 No kiitsin siis takka ja siis tuli neid küsimusi sealt veel, et kuidas laste kõrvalt jaksan ja kust see spordipisik alguse sai jne.
Ise ma muidugi koguaeg suu kõrvuni, ikkagi Lembitu Kuuse 😀

Igaljuhul tossudega läks õnneks, ühtegi villi ei saanud ja tundub, et jooksusussid täitsid oma eesmärki 🙂
Ja uue kellaga võib ka rahule jääda- seda igaljuhul! Aga eriti lahe on see, et Suunto pulsivöö ei jäta minu kehale ühtegi armi (Y)
Pikem jutt minu testtootest (Suunto Ambit 3-st) jõuab varsti ka blogisse. Kogun kogemusi 🙂

Siin aga minu diplom! Ja lisaks sain ka hõbemärgi selle eest, et olen viis Tartu jooksumaratoni läbinud. Mäletan isegi seda esimest aastat ja seda järjekorda seal märkida laua taga ja minu mõtet, et kuna see aeg veel kätte jõuab kui mina ka siis järjekorda saan minna 🙂

Aeg 2:12:58
Üldkoht 1159
Naiste koht 188
Keskmine tempo: 5:40
Keskmine pulss: 171 (no ilmselgelt liiga palju)
Võrdluseks eelmiste aastate ajad:
2011 aeg 02:07:02

2012 aeg 01:58:34
2013 aeg 01:55:31

2014 aeg 02:04:50
Imelik on see, et uue Suunto kellaga kaotan ma peaaegu poole rohkem kaloreid kui vana kellaga 😀 Oskab keegi kommenteerida miks see nii on 🙂
Kalorikulu 1612 ?!?!

Imeilusat emadepäeva jätku kõikidele emadele!

Shopping Cart