Järjekordne nädal hakab mööda saama. Võitlen ikka oma niinimetatud nohuga. Nohust hoolimata kavatsen pühapäeval “sünnipäevajooksule” minna.
Kusjuures nädalavahetuseks lubas kuni +17 kraadi 🙂 , loodan, et nii see ka on. Ka eelmisel aastal oli samalajal üks kevade ilusamaid ilmasid.
Hea uudis! Ei taha küll ära sõnuda aga Katrin äkki tuleb ka. Happy, happy me 😀
Nädal on väga vaikne olnud, eile käisin jooksmas ja täna tõenäoliselt lähen ka. Täiesti enesetunde järgi olen seni jooksmas käinud, kui tunne on hea ja kodune olukord lubab siis hüppan uksest välja ja lähen 🙂
Ka eelmine nädal oli selline vaikne, võibolla kaks, kolm jooksutrenni tegin. Lihtsalt selle nohuga olen natuke ettevaatlikum aga päris pausi ka ei teha nagu veebruaris. Mulle tundus, et see niisama passimine tegi asja veel hulllemaks.
Kui vahepeal matsin juba Kõrvemaa jooksu mõtted maha siis nüüd ikka tahaks minna. Oleneb muidugi ka kuidas ma ennast pärast pühapäevast jooksu tunnen aga tegelikult ma ei muretse sellepärast üldse, pigem muserdab mind mõte, et peaksin üksi pika teekonna ette võtma …ja oma autoga üksi sõit läheks päris kalliks ka 🙁
Tean, et üks tuttav on ka minemas aga hetkel ootan kas mahuksin tema autosse.
Õnneks on veel aega otsustamiseks, soodusregistreerimise aeg lõppeb 24.04
Isegi kui ma ei lähe, ei ole midagi hullu. Eelmisel aastal ma ka ei jõudnud Kõrvemaale. See tähendab, et see aasta oleks see minu jaoks täitsa uus rada, uus ümbrus…lihtsalt kulgeksin raja läbi.
Põnevam variant on ikkagi see kui eelmisel aastal on aeg ette joostud 😉 siis on mida ületada
Ahjaa, vahepeal ma ju tegin plaane koos R-ga minna aga see plaan nurjus siis kui vaatasin R töögraafikut- tööl 🙁
Ma usun ja olen alati uskunud, et saatusel on omad plaanid, põhjusega!
Ka kõige halvemast olukorrast, sünnib lõpuks ikkagi midagi head…
Südamenädal kulmineerub pühapäeval, mida teed Sina oma südame heaks? 🙂