12 kuud = 12 maratoni- kuues tehtud! (Kaarnapalu maraton)

Arvan, et sellel rajal jooksen nii mõnegi maratoni veel, seega oleks ilus maratonile ka nimi ära panna, ei midagi andekat, talu järgi-  Kaarnapalu maraton.

Kui ma ei oleks nädal enne K1-ga kokku saanud üle saja aasta, ei oleks ma suure tõenäosusega teisipäeval ka maratoni jooksnud. Olin koguaeg mõelnud, et maratoni joostakse ju nädalavahetusel ja kõik juuni nädalavahetused olid juba ära planeeritud, seega olin juba leppinud mõttega, et maraton jääb juunis ära. See ei tulnud mulle mõttessegi , et argipäeval võib ka joosta täispikka maratoni , seda enam, et minu suvine töögraafik lubab seda. Igaljuhul oli K1 see, kes ütles, et muidugi teed ära, mis mõttes ei tee??? Ja nii ma hakkasingi tasapisi uskuma, et juuni maraton siiski tuleb. Siinkohal tõesti kniks Sulle K1! Ja tunnistan, et mul on VAJA  jätkuvalt , et minu kõrval oleks selline inimene, kes mind aeg ajalt toetaks ja innustaks. Liiga kauaks kadusid mu juurest ära :(Aga Sul oli ju väga hea põhjus ka, seega ma ei kurjusta 🙂 Nüüd saan uhkusega kõigile öelda, et minu hea sõbranna lõpetas just kooli ja veel cum laudega.  Ja see oli ka põhjus, miks viimasel ajal nii harva kokku saime- K1 õppis! Aga nüüd on see kõik möödas ja K1 saab mind jälle toetada kui oma mõtetega kokku jooksen :P, eks!

Aga teisipäeva hommikusse ….ärkasin kell 8:15. Kindlat stardiaega ei olnud, vaatasin kuidas söödud ja riidesse pandud saab. Kell oli 10:03 kui startisin. Ilm oli ilus, päike paistis.  Te ei usu? Päriselt! Läksin lühikese särgiga ja lühikeste pükstega. See, mis hiljem juhtuma hakkas, sellest polnud mul aimugi, ega ma ilmateadet ei vaadanud J



Esimese ringi poole peal oli aega ilma nautida ja pilte klõpsida

Tunne oli mega hea, esimene ring läks kiiresti. Tempo oli 6:00/km kanti, vahel isegi alla selle. Aga ei osanud aeglasemalt ka joosta. Antud rajal siis nüüd juba kolmas kord joosta maratoni. Ringi pikkuseks 3,8km aga kui väike lisaring teha siis tuleb täpselt 4,2km. Seekord otsustasin, et lisaringe ei tee, jooksen 10 ringi ära ja vaatan, mis edasi saab ehk selleks hetkeks oleks arvutuste järgi mul 38 km joostud J

Ringi esimene kilomeeter- asfaldi kilomeeter 🙂

Teise ringi lõpus hakkas sadama, tuuleke oli ka päris korralik ja mul hakkas tõsiselt külm.  Ringi lõpus jooksin tuppa, et võtta jooksujakk peale ja kiire WC peatus ka. Lidusin edasi, vihm jäi hõredamaks, enam ei häirinud. Tempo oli esimese ringiga enam vähem sama.  Peale jakivahetust hakkas palju soojem. Tossud olid küll märjad. Helistasin tütrele, et paneks maja juurde uued tossud ja sokid kilekotiga maha. Sinna olin enne jooksu pannud ka ühe veepudeli ja ühe energiageeli.

1,5km-3km rajast künkaline liivatee

Kolmas ring tuli päike välja J See kuivatas natuke riideid. Tossud olid ikka vesised aga ma siiski ei hakanud vahetama. Tunne oli nii hea ja ma ei tahtnud peatust teha kui selleks just väga vajadust ei olnud. Neljas ring tuli jälle natuke vihma ja rada muutus kohati päris ületamatuks. Tuli korralikult põlvetõsteid teha.
Kui nüüd natuke minu maratoni rada kirjeldada siis seal on kõike- asfaldit, liivateed, metsateed ja heinamaad.
Esimene kilomeeter on puhas s
ile asfald, seal tegin oma maratoni kiirusrekordid J Teine kilomeeter on liivatee, kolmanda alguses tuleb pööre metsa ja seal on kohati väga porine. 500m hiljem algab heinamaa ja kuna see kõik suuremosa niitmata, siis olin kohati nabani märg J Ja heinamaaga lõppebki 3,8km ring.
Peale 3km keeras rada metsa ja vihmaga muutus see päris soiseks

Raja kõige raskemini läbitav osa, u. 3,3km
Viies ring oli läbitud ja see tähendas  peaaegu pool distantsi aga siiski veel mitte. Tuli veel natuke kuuendat ka joosta. Jälgisin pingsalt kella, et valmis olla poolmaratoni aja fikseerimiseks. Aeg tuli 2:10:55 ja kuskil seal tuli mul ka mõte proovida negative spliti. Tunne oli lihtsalt nii võimas ja kuidagi väga kerge oli joosta. Mingit probleemi ei olnud tempot tõsta. Poole peal pidi minuga liituma ka K1-rattaga. Kuuenda ringi lõpus ta mind ootaski. Seitsmendale läksimegi koos, tema siis rattaga kõrvl. Selleks hetkeks oli lausa päike välja tulnud. Uuele ringile minnes võtsin ka esimese geeli lonksu. Rääkisin K1-le ka spliti mõttest ja mulle tundus, et ta ei olnud eriti optimistlik selles suhtes. Korraks hakkasin isegi kahtlema seitsmenda ringi lõpus sest päris palju energiat kulus lobisemisele. Lõpuks K1 ütles, et lobise vähem, jookse! Seitsmes ring lõppes paduvihmas ja, et sellest veel vähe oleks siis hakkas ka rahet sadama. K1 kadus mu seljatagant ära. Rada oli päris märg ja sopane ringi lõpus. Eks ta sinna takerdama jäi aga natuke aega hiljem vuras ta ikka minu seljataha, kamandasin ta tuppa sest minul joostes on ikka soe aga temal ratta seljas hakkab märgade riietega kiiresti külm. Niisiis läksin kaheksandale ringile üksi, ilm oli nüüd totaalselt talveks muutunud, mu jakk oli üleni märg, see tilkus ja kõigele lisaks sadas rahet, mis minu jakile kogunedes muutus lumeks, ma olin lumine! 😀 Mida suvi!
Omamoodi põnev, kartsin ainult, et külma ei saaks….tilkusin ja samas oli hullumeelne vastutuul. Ja just minu kõige kiiremal asfaldi lõigul…aga isegi seal suutsin tempot tõsta sest kiiresti-kiiresti tahtsin rahe eest metsa joosta J

Ringi viimased 500m heinamaa…ja kodu paistab 🙂
Ringi lõpuks oli kogu torm kadunud, jälle vaikus. Hüppasin korraks tuppa, et oma tilkuv jooksujakk kuiva vastu väljavahetada. K1 otsustas veel tuppa jääda ja järgmiseks ringiks liituda.
Üheksas ring läks kiiresti, nüüd oli kuiv olla ja jalgades oli veel niipalju jaksu, et koguaeg käisid peas mingid naljakad ultramõtted, al. teeks täna pikemalt kui lihtsalt maraton, näiteks 50km 🙂 Siis tõin ennast jälle maapeale, Rõuge maraton on ees ja selle tahaks ka sama hea enesetundega joosta.
Kümnendale ringile tuli K1 kaasa aga porised kohad jättis vahele ja sõitis teistpidi mulle vastu. Plaani järgi pidi siis ringi lõpuks 38km täis olema, nii oligi, täpsemalt siis 38,8km. Otsustasin, et viimased kolm kilomeetrit jooksen asfaldil, et teha korralik lõpuspurt. Kella otsustasin ka vaadata alles siis kui ringi lõpetan ja asfaldile jõuan. Tegin peas kiire arvutuse ja spliti jaoks pidi kell tolleks ajaks näitama (väikse varuga) 3:58 ja üllatus, üllatus täpselt seda kell ka näitas. Ühesõnaga mul oli varu olemas ja suure tõenäosusega oligi võiamlik split ära teha. Hõikasin K1-le, et sõidaks ees ja hoiaks mulle tempot nii 5:00- 5:30 kanti. Üllatus oli aga suur kui suutsin lausa mingi hetk tempoks saada 4.40. Kuna ma ise ei lobisenud siis K1 kommenteeris aeg ajalt mulle tempot, ühel hetkel ütles siis, et kuule kell näitab mingeid ulmelisi numbreid, ma siis vastu, et kõik õige 🙂 Samm oli kindel, jalgadel jaksu oli, oleks võinud vabalt veel kümneka otsa panna. K1 rahustas mu siis maha, et kaks kilti on veel finišni, ära hõiska enne lõppu 🙂
Kolme viimase kilomeetri ajad:
40km:05:18/km
41km:05:15/km
42km:05:09/km
Äärmiselt hea oli finišis olla, uskumatult vinge tunne oli. Eks eelmise nädala korralik ettevalmistus aitas.
Nüüd tuleb Rõuge vahepeal ka paar korralikku trenni teha. Kui nüüd Rõuge saaks sama hea enesetundega läbi joosta, oleksin mega rahul 🙂

Pärast finišit õnnest segane 😛

Kuues(Kaarnapalu) maraton nummbrites:
Aeg: 04:16:34 (21,2km aeg 2:10:55)
Keskmine tempo: 6:04/km
Keskmine pulss: 152

< div style="clear: both; text-align: center;">

Kohtume Rõuges!!!

Shopping Cart