Täna oli plaanis teha üks korralik rattasõit. Jaa, ma mõtlesin, et täna teen selle ära-esimese ja väga korraliku rattasõidu. Korraliku alla mõtlesin nii umbes kahe tunnist rattasõitu aga päris nii ei läinud.
Kuigi terve päev sadas, olin ma kindel, et just kell 18 jääb sadu järgi ja ma lähen rattaga sõitma. Ja nii läkski 🙂
Sõitu ma üksi ette ei võtnud, abikaasa tuli kaasa. Kui jooksus võin ma kõva käpp olla(meie peres) siis rattasõidus olen see, kes vaikselt mehe seljataga ketrab 😀 Minu stiilinäide- terve meie sõidu vältel ei vahetanud ma kordagi käike 🙂 kuigi rada oli selline, et seal oli asfaldit, kruusateed, tõuse, langusi jne.
Mees ütles küll, et vaheta aga ma ikka panin ühes rütmis, no tegelikult oli rütm ikka tänu sellele väga üles-alla, pulss hüppas 160 peale siis jälle 125 🙂 kuigi oleks võinud ju kõik tõusud võtta ka 125 pulsiga vahetades vaid käiku.
10km oli sõidetud kui ma juba vaikselt mõtlesin, et võiks tänaseks lõpetada 😀 Koduni oli veel 5km, mees veel ütles, et kui tahad siiski pikemalt teha võid ise edasi tiksuda (mees pidi tööle minema). Jeah, ma tahtsin edasi tiksuda, ei tahtnud- esimeseks korraks piisas!
Tegelikult mulle meeldib rattaga sõita (vaikses rütmis siledal asfaldil) aga üksi sõitmise mõte mulle kohe üldse ei meeldi.
Eks tuleb ka teine ja kolmas kord ja siis teen ka pikemalt, ma luban!
 |
| FOTOKONKURSS! Foto auto: Virge ja Kedy Lota |