Kõik vitamiinidest!

Täna räägime vitamiinidest! Mis on vitamiinid ja miks me neid vajame? Ja vastused leiab ka paljudele teistele põnevatele küsimustele. Mina ise olen läbi aastate kasutanud erinevaid vitamiine ja teinud seda üsna ebaregulaarselt ja teadmata päris täpselt miks, millal ja kuidas vitamiine tarbida. Seepärast otsustasin, et võiks ühe kasuliku ja informatiivse postituse sel teemal teha. Kuna ma ise pole ilmselgelt ekspert, siis pidasin vajalikuks kogu info vitamiinide kohta küsida inimeselt, kes on igapäevaselt sellega seotud.  Minu küsimustele vastab Lamberts Eesti asutaja ja proviisor Monika Timberg. Olles ise Lambertsi vitamiine väga pikalt kasutanud, oli mul usaldus ja kindlus küsimustega just Lamberts Eesti poole pöörduda.
Postituses on välja toodud ka mõned vitamiini soovitused. Kui Sul tekkis konkreetne huvi mõne toote vastu, siis Lamberts jagas lahkesti ka sooduskoodi, mille leiad psotituse lõpust.

**********************************************************************************

Mis on vitamiinid ja miks me neid vajame?

Laiemas tähenduses on vitamiinid toitained, mis on omakorda toiduainete koostisosad ning mida inimese organism vajab igapäevaseks normaalseks elutegevuseks. Kitsamas tähenduses on vitamiinid ülivajalikud ning asendamatud mikrotoitained. Nimetame vitamiine mikrotoitaineteks sellepärast, et inimese organism vajab ööpäevas neid mikrokogustes (mikrogrammides, milligrammides) eesmärgiga, et meie organism saaks elutervelt funktsioneerida.

Väga lihtsasti ja kokkuvõtvalt võiks öelda vitamiinide vajalikkuse kohta nii: vajame neid oma igapäeva tegevustes ja toimingutes, et olla terved ja rõõmsad ning tagada pikaajaline tervislik ja vaimne heaolu ning tasakaal meie kehas.

 

Kui palju vajame me päevas vitamiine? Millest see sõltub?

On äärmiselt oluline mõista, et vitamiinide piisava olemasolu organismis saab tagada vaid see, kui meie toidulaual on esindatud kõik toidugrupid: täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, kala-muna-linnuliha-liha, lisatavad toidurasvad.

Kuigi vitamiinide kogused, mida me igapäeva elutegevuseks vajame, võivad olla üsna väikesed, siis oluline on teada, et vitamiine peame tarbima pidevalt, kuna organism ise ei suuda paljusid vitamiine sünteesida ega jäta meile ka piisavat varu nende talletamiseks.

Vitamiinide vajadus võib olla väga erinev ning peamiselt sõltub see soost, vanusest, organismi seisundist, füüsilisest aktiivsusest, aga lisaks veel toidulaua mitmekülgsusest, erinevatest haigusseisunditest või kaasuvatest ja kroonilistest haigustest, ebatervislikest harjumustest (nt. suitsetamine) jpm faktoritest.

Täpsed vitamiinikogused, mida iga inimene vajab normaalseks elutegevuseks, on vastavalt inimese füsioloogilisele eripärale kindlasti mõneti erinevad, kuid siiski on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt kokku pandud vastavad määrused / juhendid, mis käsitlevad vitamiinide ja mineraalainete ohutuid tarbimise ülempiire erinevatel vanusegruppidel. Lisaks on juhendis välja toodud ka vitamiinide keskmised päevased vajadused täiskasvanutel. EFSA juhenditele tugineb ka Eesti Põllumajandus- ja Toiduamet ning teiste Euroopa liikmesriikide vastavad instantsid, kes hindavad vitamiinide ja mineraalainete ohutuid piirmäärasid turustatavates toidulisandites.

Rohkem informatsiooni vitamiinide ülempiiride ja nende päevase täpse vajaliku koguse kohta leiad Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt: pta.agri.ee /toidulisandid

 

Kuidas vitamiinid meie kehas toimivad?

Vitamiinid on elutähtsad biomolekulid, mis võtavad osa väga paljudest protsessidest meie organismis: ainevahetusprotsess, reguleerivad närvisüsteemi normaalset toimimist, omavad osa luu- ja lihaskoe moodustamisel, aitavad meil haigustele vastupanu osutada ning on olulised antioksüdandid ehk kaitsevad meie keha vabade radikaalide (nö „halvad“ molekulid) kahjulike toimete eest. Vabad radikaalid tekivad elutegevuse käigus või keskkonna tegurite mõjul ning nende ülekaal nõrgestab meie organismi ning muudab selle vastuvõtlikumaks haigustele ning muudele teguritele. Just tänu tugevale vabasid radikaale neutraliseerivale omadustele nimetataksegi paljusid vitamiine headeks antioksüdantideks.

 

Erinevaid vitamiine on väga palju. Kuidas ma tean millal ja mis vitamiine on vaja? Kas saame sümptomite järgi aimata, mis konkreetse vitamiini puudus võib kehas olla?

Erinevaid vitamiine on tõesti palju. Laias laastus jagunevad need kahte suurde gruppi: vesi- ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvad vitamiinid talletuvad organismi pikemalt kui vesilahustuvad ning liigsel ületarbimisel võib tekkida nende mõnetine üleküllus. Nagu ka nimi juba ütleb, siis vesilahustuvad vitamiinid organismi pikaajaliselt ei jää, kuna väljutatakse loomulikul teel (uriiniga). Küll aga ei tasu karta rasvlahustuvate vitamiinide üleküllust, sest selleks, et organism tõeliselt üle küllastada, läheks vaja äärmiselt suuri doose ja väga pika aja jooksul. Tavapraktikas ja tarvitamises sellist ohtu kindlasti ei teki ega tasu karta.

Meie keha on väga hea indikaator, mis tegelikult annab meile hästi märku, kui miskit võib olla valesti või ei toimi päris nii nagu peaks. Samuti võib teatud vitamiinipuudus anda teada endast kas väsimuse, rahutuse, energiapuuduse, lihaskrampide, silmatõmbluste või üleüldise hea enesetunde kadumisega või mõnel muul moel. Oma keha tasub alati kuulata ja jälgida.

Kui aga täpsemalt teatud vitamiinide ja nendega seotud puudusest tekkida võivatest sümptomitest rääkida, siis näiteks halvenenud seedesüsteemi toimimise ja väsimuse taga võib peituda B-vitamiinide puudus; tihe haigestumine ning pikad haigusperioodid võivad viidata nõrgale immuunsüsteemile ning see võib olla seotud nii vähese C- kui ka D-vitamiiniga; kergesti murduvad küüned ja juuste ning naha halvenenud seisund võib viidata samuti teatud B-vitamiini vajadusele (nt. biotiin). Luude tervise jaoks on oluline K-vitamiin; silmade tervise jaoks A-vitamiin jne. Sümptomite erinevus ja avaldumine on erinev,  kuid üsna tõenäoline on see, et meie keha peaks reageerima, kui organism vaevleb mõne toitaine puuduse küüsis.

Kui kõrvalekaldeid enesetundes igapäevases rutiinis pigem ei teki või siis ei märgata alati, et midagi viltu oleks, on kõige õigem lasta testida oma vitamiinitasemeid organismis. Niimoodi saame kõige paremini jälgida, mis vitamiini vajadus ja / või puudus võib meie organismi kimbutada ning lähtudes infost, kas korrigeerida oma menüüd või defitsiidi korral valida vajalik toidulisand, et täiendada vastava vitamiinitaset organismis.

 

Miks tekib vitamiinide puudus? Kas see võib ka ohtlikuks osutuda?

Vitamiinide põhiallikaks on tasakaalustatud segatoit, mis sisaldab nii taimset kui loomset osa. Tõsiasi on aga see, et meie igapäeva toidulaud ei ole alati nii mitmekülgne ning teatud inimgruppidel võib jääda vajalikest vitamiinidest vajaka ning seetõttu tuleb aegajalt tarvitada erinevaid vitamiini prepraate ehk toidulisandeid.

Teatud vitamiinipuudus võib tekkida kas range elustiili järgimisel (ainult taimne, ainult loomne toitumine); väärtoitumise ja / või alatoitumisega; vastutustundetu ravimite tarbimisega või ka kõrvaltoimete tagajärjel; ebatervislike harjumuste puhul (suitsetamine); pikaajalisel keskkonnategurite toimel (saaste, pestitsiididega kokkupuude); teatud eluetappidel kas ealiste või sooga seotud iseärasustega (nt laste kasvuperiood, vanemas eas ühekülgne toitumine ja organismi vitamiinide sünteesivõime langemisega, hormonaalsed iseärasused jne); aktiivsel sportimisel ja / või tippsportlastel (suureneb organismi vajadus suuremate vitamiinide koguste järele).

Iga organismi seisund, millele pikka aega tähelepanu ei pöörata, võib osutuda teatud aja vältel meie kehale ohtlikuks. Küll aga ei ole tarvis vitamiinipuudusega karta olukorda, kus juba väiksemgi vitamiinitaseme muutus organismis inimese heaolu muudaks. Siinkohal ongi see väga individuaalne – kõik sõltub sellest, milline on iga inimese tervislik seisund ja füsioloogiline eripära.

Kui aga teatud vitamiini puudust pikka aega eirata, võivad pikaajalisest defitsiidist siiski välja kujuneda haiguslikud seisundid, mida hiljem ravima tuleb hakata. Näiteks pikaajaline D-vitamiini puudus võib viia nõrgenenud immuunsüsteemi talitlusele, luude hõrenemisele, mitte toimivate ainevahetusprotsessideni; C-vitamiini pikaajalisest defitsiidist areneb välja skorbuut, mida iseloomustab väsimus, igemete veritsus, isutus jm sümptomid; folaatide vähesus organismis võib mõjutada naiste viljakuse taset; vähene E-vitamiini tarbimine aga võib anda eelduse erinevate meeste probleemide tekkeks jne.

Nagu eelpool mainisin, siis oma keha tuleb kuulata. Tänapäeval on väga lihtne korrigeerida oma organismi vitamiinide tasemeid kvaliteetsete toidulisanditega. Mõistlik ja õige vitamiini preparaadi / toidulisandi tarvitamine aitab vitamiinipuudust korrigeerida ning toetada organismi üldist heaolu.

 

 

Kui pikalt peaks vitamiine tarbima? Kui pikk võiks olla vitamiinikuur? Mis aastaaegadel mis vitamiine tarbida? Mis on need vitamiinid, mida peaks sügisel kindlasti tarbima?

Vitamiini tarvitamine võib varieeruda olenevalt tarbimise eesmärgist ehk mida soovitakse preparaadiga saavutada – kas parandada puudust, toetada üldist heaolu, täiendada igapäeva vitamiinivarusid organismis, toetada immuunsüsteem vms.

Üldiselt peaks toidulisandit, sealhulgas ka vitamiini preparaati, tarvitama vähemalt 2-4 kuud. Toidulisandi optimaalne toime saabub ikkagi teatud aja ja kindla annustamisskeemi ning järjepideva tarvitamise koosmõjul. Loomulikult on ka neid toidulisandeid, mille tarvitamiseks piisab kuust ajast, kuid üldine praktika näitab, et soovitud tulemus lühema aja jooksul jääb saavutamata. Seetõttu võiks võtta vaevaks ja kui on kindel soov organismi seisundit muuta ja parandada, teha seda pikema aja jooksul ning järjepidevalt. Nii saabuvad ka tulemused.

Erinevatel aastaaegadel kimbutavad meid erinevad tervisemured. Praktikas näen, et kevade periood on inimestele stressirohkem ja energiavaesem; suve hakul soovitakse toetada rohkem mälu ja väljanägemist (nahka, juukseid, küüsi); suve jooksul teevad muret seedeprobleemid ning sügise alguses soovitakse tõsta vastupanuvõimet haigustele.

Olenevalt terviseseisundist ja sesoonsusest on soovituslikud ka erinevat vitamiinid ja teised toidulisandid. Kuna peatume pikemalt sügisel, siis Eesti kliimat arvestades näeme, et pime aeg pikeneb ning päikest näeme üha vähem, haigused hakkavad kimbutama ning paljud otsivad võimalust panna külmal perioodil vastu haigustele, säilitada energia ning üldine rõõmsameelsus ja heaolu.

Proviisorina näen, et kõige paremini toimib sügisel kombinatsioon, kus leitakse endale optimaalne multivitamiini kompleks, mis lisaks vitamiinidele sisaldab ka vajalikke mineraalaineid ning boonusena võiks juures olla ka tugev antioksüdante osa ehk taimne kooslus (nt viinamarjaseemne ekstrakt või erinevate roheliste taimede segu). Selline kompleks katab ära meie igapäeva vitamiinide ja mineraalainete vajadused, mis toidulauast puudu jäävad; lisaks annab väikese lisaenergia ning tõstab immuunsüsteemi aktiivsust, aidates osutada vastupanu haigustele ja viirustele.

Kes aga soovib natuke rohkem vaeva näha, siis potentsema koostoime võib saavutada aga just üksikvitamiinide tarvitamisel. Selleks võiks sügise perioodil eraldi tarvitada C-vitamiini* ( kas 500 mg või 1000 mg) 1 tablett päevas, D-vitamiini 2000 IU ( 50 μg) 1 kapsel päevas. Nende kahe kõige mõjukama vitamiini kooslus annab piisavalt energiat, samuti hoiab meid tervena. Talveperioodil võiks sellesse kooslusesse lisada ka mõne n-ö immuunsuse boosteri, milleks oleks taimne tugi kas kurkumi, echinacea ( punane päevakübar), ashwaganda (India ženšenn), ingveri või rohelise tee näol.

* C-vitamiini puhul tuleks manustada pikendatud vabanemisega vormis tabletti, et saaks imenduda kogu 500 mg  või 1000 mg. Haigestumise korral võib annuse tõsta kuni 3 gramminii päevas ja teha seda kuni 5 päeva. Nii annad kehale  võimaluse võidelda haigusega efektiivsemalt ning lühendada haigusperioodi. Krooniliste vm kaasnevate haiguste korral konsulteeri arstiga.

Loomulikult on selliseid koosluseid palju, mis sügisel tervise hoidmise tagavad ja paljud vitamiinisoovitused sõltuvad individuaalsest vajadusest.

Sooviksin aga südamele panna fakti, et meie kliimas ei unustaks me ära n-ö „kohustuslikku“ D-vitamiini tarvitamist. Olukorras, kus terve täiskasvanud inimene ei ole tarvitanud kunagi D-vitamiini, on tõenäosus, et selle tase on pigem madal, üpriski kindel. D-vitamiin on meie organismis üsnagi ebastabiilne, kuna selle sünteesimine organismis toimub vaid teatud ajaperioodi vältel päikesevalguse toimel, siis võin julgelt väita, et paljudel on see tase pigem madalapoolne.

D-vitamiini taseme tõstmiseks täiskasvanul tuleks tarvitada 4000 TÜ ( 100 μg) 1 kapsel päevas 3-4 kuud ja seejärel jätkata säilitusannusega 2000 TÜ (50 μg) 1 kapsel päevas, samuti vähemalt 3 kuu jooksul. Suvi on ideaalne aeg pausiks!

Kes aga on aegajalt D-vitamiini tarvitanud, siis nemad võiks sügisel teha 2000 TÜ (toimeühik) kuuri 3-4 kuud 1 kapsel päevas ja nii võib kindel olla, et vajalik päikeseannus on organismile antud ning immuunsüsteem ei vea alt haiguste vastu võitlemisel.

D-vitamiini taset võib aga alati aastas korra lasta testida oma perearstil.

Laste D-vitamiini vajadus on kuni 6. eluaastani 10 μg (400 TÜ) päevas ja seda on soovituslik anda neile õlitilkade näol, mis on kõige paremini imenduv. Lapse D-vitamiini defitsiidi korral määrab vajaliku annustamise ja doosi arst. Laste puhul tuleb olla ettevaatlik, et ei manustatakse liiga suuri D-vitamiini doose.

 

Mis on need nõuanded vitamiine tarbides, et neist oleks ka maksimaalselt kasu? Näiteks, millal päeva jooksul (hommik, lõuna, õhtu) peaksime vitamiine tarbima? Ja kas on oluline seda teha enne või peale sööki?

Enamik vitamiine on soovituslik tarvitada peale sööki, nii aitame kaasa paremale imendumisele. Tarvitada võib nii hommikul, lõunal kui õhtul. Osadele inimestele sobib paremini hommikune manustamine, kuna nii tuntakse päeva jooksul toimetades juba toimet energia või hea enesetunde näol.

Mõningatel juhtudel on sobilik jällegi õhtune tarvitamine, et tagada rahulik uni. Ja teatud toidulisandite tarvitamiste puhul tuleb teha seda nii hommikul, lõunal kui ka õhtul, et saada vajalik vitamiinikogus. Kui päevakava lubab, siis alati on mõistlik tarvitada vitamiini mitmes annuses ehk mitu korda päeva jooksul kui võtta korraga suurem annus (kehtib siis nende toidulisandite puhul, mida on soovitatav tarvitada rohkem kui 1 kapsel / tablett päevas). See kehtib näiteks eritehnoloogiate puhul, kui vitamiini imendumine on kuni 6 tundi ( nt pikendatud vabanemise tehnoloogia), siis enne 4-6 h pole tarvis uut vitamiinidoosi võtta.

Ravimite tarbimise puhul, kui ei olda kindel, et vitamiin aitab kuidagi kaasa ravimi positiivsele koostoimele või vastupidi, tuleks jätta ravimite ja vitamiinide tarvitamise vahele vähemalt kuni kahe tunnine vahemik.

Vitamiinipreparaat võta alati pigem vee või mahlaga, peale söömist ja mitte kuuma joogiga. Ka kohvi joomisega võiks veidi oodata (1-1,5 h) ja lasta vitamiinil organismi imenduda.

Olenevalt terviseseisundist, võib tarvitamise aeg varieeruda, kuid praktika näitab, et optimaalse ning soovitud toime saavutame vaid pikemaajalise ja järjekindla toidulisandi tarvitamisega, seetõttu tuleks vitamiine ja ka teisi toidulisandeid tarbida regulaarselt vähemalt 2-4 kuud. Siinjuures võiks olla spetsialistiga konsulteeritud ning määratud õige annustamine ehk igapäevane vajalik doseerimine.

Preparaadi tarvitamise juhendid on alati kirjas ka pakendil ning seda tuleks täpselt järgida.

Toidulisandi tarvitamine ainult ühe kuu või veelgi lühema aja jooksul ja vale annusega ei taga soovitud tulemusi (on ka erandid – nt probiootikumid jm) ja nii jääb inimesele mulje, et vitamiiniprepraat või toidulisand ei toimi. Vitamiini omastamine, vajalik talletamine ja taseme korrigeerimine organismis võtab aega.

Maksimaalset kasu toob vitamiiniprepraat siis, kui on tehtud teadlik valik ning on valitud kvaliteetne, õigel tehnoloogial ja vitamiini imendumist soodustavas vormis toidulisand.

 

Jooks on lahe kogukonnas on väga aktiivsed inimesed, kes liiguvad kõndides või joostes iga päev 5km või on muulmoel aktiivsed. Mis oleks need 3-5 erinevat vitamiini, mida võiks igapäevaselt tarbida?

Liikumine on hea tervise alus!

Harrastussportlasele võiksid järgmised vitamiinid teatud perioodidel toetust pakkuda:

Magneesium – seda võib tarvitada nii kuuridena kui pikaajaliselt. Kui soovitakse igapäevast toetust anda, siis magneesium 150 mg tsitraadina on ideaalne kogus, et tagada lihaste toimekus ja õhtune hea uni. Jalakrampide esinemisel võiks annuse tõsta 300 mg tableti näol ja veelgi kõrgemate annuste ning kiirema toime saavutamiseks sportimise ajal on soovituslik magneesiumi pulber (tsitraadina).

Magneesium tabletina: https://lambertseesti.ee/product/magneesium-tsitraat-150-mg-magasorb-60-tabletti/

Magneesium pulbrina: https://lambertseesti.ee/product/magneesium-magneesiumtsitraat-375-mg-magasorb-pulber/

D-vitamiin – sellest ka ülevalpool juttu juba oli ning endiselt ei väsi kordamast selle „kohustusliku“ vitamiini olulisust. Säilitusannusena igal kevadel ja / või sügisel 2000 TÜ (50 ) 1 kapsel päevas kuni 4 kuud. Tagab luude- ja lihaskoe tervise, immuunsuse aktiivsuse jm. ainevahetuslike protsesside toimimise organismis.

D-vitamiinid: https://lambertseesti.ee/tootekategooria/vitamiinid/d-vitamiin/

Glükoosamiin ja kondroitiin– iga aktiivne liikuja vajab toetust liigestele. Kuna vanuse kasvades ja liigse koormuse korral võib liigesevedelik väheneda, siis lisatoiduna selle säilimiseks ja täiendamiseks võiks kuuridena tarvitada glükoosamiini ja kondroitiini kooslust, mis liigeste liikuvuse eest hoolitsevad. Liigeste valulikkuse ja jäikuse puhul peaks kooslus olema veelgi potentsem ning sisaldama ka looduslikku bioflavonoidi, kvertsetiini ning päevane annus peaks sel juhul küündima 1200 mg nagu uuringutes.

Igapäevasekls toetuseks piisab aga 1-2 tabletist päevas, peale sööki ja kuni 4 kuu jooksul.

Glükoosamiini kompleksid: https://lambertseesti.ee/tootekategooria/liigesed/glukoosamiinid/

Vitamiini- ja mineraalaine kompleks – et aktiivsel liikujal vajalikke toitaineid oleks piisavalt, siis aastas mõned korrad ühe korraliku multikompleksi kasutamine on igati õigustatud. Multikompleks on ideaalne kooslus nii vitamiinidest ja mineraalainetest, mis katab ära igapäevased toitainete vajadused, annab lisaenergiat, säilitab tervist ja tagab heaolu. Korraliku multikompleksi puhul piisab 1 tabletist päevas ja kuur võiks kesta minimaalselt 2 kuud.

Olenevalt soost ja vanusest on multikompleksid formuleeritud vastavalt mainitud iseärasustele ja sisaldused selletõttu toimeainetel ka erinevaid. On ka universaalseid komplekse, mida saab tarvitada terve pere.

Multikompleksid siin: https://lambertseesti.ee/tootekategooria/vitamiinid/multivitamiinid/

* Vitamiinikompleksi juurde tuleks alati tarvitada D-vitamiini. Mõlemaid võib samal ajal võtta.

Kui on soov keha turgutada loodusliku toonikumiga, siis selleks sobivad kõige paremini erinevad looduslikud marjade kontsentraadid, mis samuti aitavad tõsta immuunsüsteemi kaitsevõimet haigustele.

Kontsentraadid: https://lambertseesti.ee/tootekategooria/ravimtaimed/taimsed-kontsentraadid/

 

Meie kogukonnas on ka palju lapsevanemaid, mis vitamiine võiksid lapsed sügisele vastu minnes tarbida?

Lastel, kes toituvad tervislikult (rohkelt täisteratooteid, värskeid puu- ja juurvilju), ei ole üldjuhul tarvis igapäevaselt vitamiine tarvitada. Kuid alati jääb küsimus, et kui paljud lapsed aga toituvad tervislikult. Paraku mitte väga paljud – lapsed jäävad lasteks ning võivad eelistada kõrge suhkru- või rasvasisaldusega toite, mille vitamiinide ning mineraalainete toitaineline sisaldus on väga väike.

Eestis koostatud juhendid laste tervise säilitamise osas soovitavad siiski kuni lapse 6. eluaastani igapäevaselt annustada D-vitamiini ( 10 mikorgrammi ehk 400 TÜ). D-vitamiin on oluline nii lapse arengu ja kasvu protsessis, seega selle tarvitamine on kindlasti soovituslik. Väiksematele lastele on hea D-vitamiini õlitilkasid manustada ning ka suurematele lastele saab anda õlitilkasid, lihtsalt doosi suurendada vastavalt preparaadi juhistele.

D-vitamiin ongi lastel üks sügisestest abimeestest, mis lapse toidulauda võiks täiendada.

Lastele sobilikud D-vitamiini preparaadid:

Tilgad: https://lambertseesti.ee/product/d-vitamiin-200-iu-5-mcg-tilgad/

Tabletid: https://lambertseesti.ee/product/d-vitamiin-400-iu-10-mikrogrammi/

Kapslid: https://lambertseesti.ee/product/d-vitamiin-1000-iu-25-mikrogrammi/

 

Teine oluline toitainete grupp lastele on asendamatud rasvhapped ehk oomega-3-rasvhapped (EPA ja DHA), mida leidub kalaõlis. Rasvhapped on vajalikud lapse aju ja vaimsete funktsioonide normaalseks arenguks, neil on positiivne toime veresoonkonnale, südame ja silmade normaalsele funktsioneerimisele. Seetõttu talviseks kasutamiseks sobib ideaalselt just oomega-3 kapsel, kus võiks lisaks olla ka muid vajalikke vitamiine.

Kuna kalamaitse üldjuhul lastele ei meeldi, siis on näiteks Lamberts tänu oma 5-astmelisele kalaõli puhastusprotsessile suutnud eemaldada lastele mõeldud oomega-3 kapslitest kalamaitse. Näritavad pehmekapslid on lastele väga meelt mööda ja nii saab iga laps oma vajaliku rasvhappe annuse (olenevalt vanusest kas 1-2 kapsli manustamisest). Toidulisandi tarvitamise periood võiks olla vähemalt 3-4 kuud.

Oomega-3 lastele: https://lambertseesti.ee/product/oomega-3-kalaoli-kapslid-lastele/

Sügise perioodil saab lapse immuunsust toetada samamoodi nagu täiskasvanu immuunsustki – ühe korraliku vitamiinide kompleksiga. Lastele mõeldud multikompleksis on just nende jaoks vajalikud toitainete annused ja nii suudab vitamiinide kompleks siluda nende vitamiinide kogused, mis toidulaualt vajaka jäävad. Samuti saavad toetatud nii väikelapse areng kui ka teismelises eas lapse kasvuspurdid.

Vastavalt annustele ja vanusele sobivad multikompleksid 1-2 korda päevas tarvitamiseks. Kõige mugavam on väiksemale lapsele annustada närimistabletti.

Laspele kuni 14. eluaastat närimistablett: https://lambertseesti.ee/product/multi-guard-vitamiinid-ja-mineraalid-lastele/

Lapsele, kes oskab suuremat tabletti neelata, alates 13. eluaastast: https://lambertseesti.ee/product/multivitamiini-a-z-kompleks/

Samuti sobivad väiksemate sisaldustega tsingi pastillid mee ja taruvaiguga tervele perele – aitab toetada immuunsust, samuti sobib kui kurk on kähe või kriibib. Manustamine vastavalt vanusele: https://lambertseesti.ee/product/tsink-pastillid-c-vitamiiniga/

Kui vahest läheb raskeks teatud toidulisandite ja vitamiinide kokku sobitamine ning vajalikkuse hindamine, siis Lambertsis on spetsialistid (proviisor, farmatseut), kes aitavad nii toodete kui ka terviseseisundite nõustamisel. Tasub vaid kirjutada pharmacist@lambertseesti.ee

Samuti oleme kokku pannud  spetsiaalsed vitamiinide komplektid, mis teeks inimestel toidulisandite kokkusobitamise lihtsamaks: https://lambertseesti.ee/tootekategooria/vitamiinide-komplektid/

Siin on Sulle sooduskood “jooksonlahe10” , millega on kõik tooted 10% soodsamad 😉 Sooduskood kehtib kuni 13.10.2021

Kui Sul on mulle ettepanekuid mõne kasuliku ja vajaliku teema kohta, millest saaksin järgmistes postitustes kirjutada, siis anna mulle sellest teada, jättes oma tagasiside SIIA

Aitäh Sulle!