Miks mulle spordikell?

Mulle tundub, et ma olen ühe olulise ja vajaliku postituse võlgu. Üks päev jagasin ma Instagrami storys kuidas ma joostes mingi hetk avastasin, et minu pulss oli nii ülesse hüpanud ja pidin korraks kõnnisammu võtma, et see tagasi alla läheks. Enesetundest ei saanud nagu arugi, aga kell näitas midagi muud. Ise arvasin põhjuseks, et viimasest toidukorrast võis olla liiga vähe möödas, kui jooksma läksin. No ja siis kirjutas keegi mulle selle story peale, et lõpuks keegi räägib ka nii vajalikul teemal. Ja ma olin nagu puuga pähe saanud, et mismõttes? Loomulikult tuleb oma pulssi jälgida, see on ju nii loogiline…..Jaa! Loogiline ja arusaadav minu jaoks, kes ma olen aastaid jooksnud, võistelnud ja selle karusselli sees olnud aga loogiline mitte võibolla kõigi teie jaoks, kes te suurest entusiasmist olete otsustanud esimest korda väljakutsest osa võtta ja eelnev füüsiline aktiivsus on olnud väga madal.
Ausalt, ma tundsin kohutavaid süümekaid. Justkui ma oleks teid kõiki alt vedanud. Kutsun ju inimesi igakuiselt aktiivselt igapäevaselt liikuma ja samas jätan teid ilma igasuguste juhtnöörideta, kuidas seda õigesti teha.

Minu spordikella valik aastast 2011-2021. Vasakult Polar RS300X, Garmin ForeRunner 210 Special Edition, Suunto Ambit 3 Sport ja Polar Vantage M, mis on praegu kasutusel 😉

Ma parandan kohe selle vea ja räägin natuke omast kogemusest ja miks mina arvan, et spordikell on vajalik. See puudutab rohkem jooksjaid, aga kindlasti tasub siit saadud info kõrva taha panna ka kõndijatel. Ka kõndijatel on vaja jälgida oma treeningkoormust, sest kuidas teab kõndija, et ta näiteks liialt madala koormusega ei liigu ja tegelikult ei avalda see tema organismile üldse nii suurt mõju, kui tema eeldab….

Selleks, et saada võimalikult detailne ülevaade oma treeningutest, ongi vaja spordikella. Tihti arvatakse, et piisab ju rakendusest, mis näitab ka palju uhkeid numbreid. Rakendus näitab tõesti numbreid aga oluline ongi teada, mis on need numbrid, mida peaksid jälgima ja millele tähelepanu pöörama. Paljud alustavad liikujad lähevadki nö. nende numbrite “õnge” ja hakkavad rakendusest jälgima, püüdma numbreid(samme, kilomeetreid, aega), mis tegelikult ei toeta lõpuks tema eesmärki(kaalu langetamine ehk kalorite põletamine, füüsilise tervise parandamine, koormuse tõstmine).
Kui mina 2010 alustasin jooksmisega, siis polnud veel rakendusi, isegi spordikellade valik oli väga väike. Minu esimesed jooksutreeningud olid sisehallis ja ega minagi osanud toona mingeid muid numbreid, kui ikka “vana hea” mida rohkem, seda uhkem ehk siis ikka kilomeetreid jälgida 😀 Seega oli minu numbriline eesmärk lugeda kokku oma jooksuringid, et siis lõpuks korrutada see ringi pikkusega 😀 ja saada nii teada läbitud kilomeetrid.
Niipea, kui võtsin eesmärgiks 2011 Tallinna maratoni ja hakkasin kevadel õues treenima, soetasin endale oma esimese spordikella, milleks oli Polar RS300X. Et see kell aga näitaks mulle tempot ja läbitud kilomeetreid, oli vaja eraldi juurde soetada GPS seade, mis kaalus rohkem kui kell ise ja käis kummivööga randmele 😀 Ka pulsi nägemiseks oli eraldi pulsivöö, mis käis ümber piha. Olid ajad! Aga sellest ajast peale muutusid minu treeningud palju lihtsamaks ja ma mõistsin, mis numbreid ma pean tegelikult jälgima. Minu eesmärk ei olnud enam koguda kilomeetreid, vaid eesmärk oli treenida oma vastupidavust ja viia oma südamelöögi sagedus võimalikult madalale, et treening oleks optimaalse koormusega. Selliselt pulssi jälgides, vältisin ma keha üle koormamist.

See oli minu aastate tagune kogemus ja paljud nüüd võibolla mõtlevad, et mis see mind puudutab, mina ei kavatse võistlema minna ega pikki vahemaid joosta…
Tegelikult puudutab see kõiki, kes igapäevaselt aktiivselt treenivad. Ka kiirkõnd võib olla väga tõhus treening ja anda piisava koormuse. Aga selleks, et sa teaksid, mis on piisav koormus, ongi oluline jälgida oma treeningpulssi ja teatud numbreid spordikellal 😉

Mis on siis õige, optimaalne treeningpulss? Mis on need õiged numbrid, mida jälgida ja mida eesmärgiks võtta? Optimaalne treeningpulss on väga individuaalne ja seda on võimalik teada saada läbi koormustesti(mida teevad mitmed kliinikud) või siis läbi spordikella testi, mis annab ka väga hea ülevaate, milline peaks olema optimaalne treeningpulss(aeroobne treening)
Kui aga pole võimalik minna koormustesti tegema ja kell ka ei võimalda seda, siis optimaalse treeningpulsi saate arvutada ka järgmise valemi alusel:
Puhkepulss + (220 – 3/4vanus – puhkepulss) x K
K – algajad – 0,6
K – keskmine treenitus – 0,65
K – edasijõudnud – 0,7

Ehk siis, oluline on teada, mis pulsisagedusega sina igapäevaselt treenid ja lähtuvalt sellest infost, kas tõsta koormust või alandada koormust. See on üks olulisemaid numbreid, mida kellal jälgida ja mida veel täna rakendused ei võimalda. Eriti ettevaatlikud peaksid olema just tervisespordiga alustajad ja ülekaalulised, et mitte organismi üle koormata.

Tihti juhtub, et tervisesportlane kipub oma võimeid ülehindama ja treeningutega üle pingutama ning eneselegi teadmata töötab pulss kõrgemalt, kui seda on aeroobne lävi ehk siis organismil pole enam piisavalt hapnikku ja keha töötab anaeroobses tsoonis. Selliselt keha koormates väsitame ennast kiirelt ära ja mõnusast treeningust on asi kaugel.
Üks peamine eksimus, mida algajad jooksjad teevad on mingi numbrilise eesmärgi seadmine ja tihti on selleks aeg, et mida kiiremini mingi kindla vahemaa läbin, seda tublim olen aga liiga kiire jooksutempo valimine = kõrgem pulss ja kõrge pulsiga ei suuda keha pikalt ökonoomselt tööd teha ja me väsimegi ära ja koormame oma organismi.
Seega- pulss, pulss ja veelkord pulss!

Just eile rääkisin ühe jälgijaga, kes võttis väljakutsest osa ja liikus igapäevaselt aktiivselt nii joostes kui kõndides. Ühel päeval ta märkas, et pulss on kõrgem kui tavaliselt, ilmnema hakkasid ka väsimus, jalgade nõrkus ja asi läks juba nii kaugele, et osaleja minestas mitmel korral. Pärast mõningaid uuringuid selgus, et tal oli äärmiselt madal ferritiini näitaja. Õnneks on nüüd määratud talle raua preparaadid ja loodan, et varsti on kõik korras aga miks ma seda räägin, on seepärast, et esimese asjana andis halvast olukorrast märku pulss.

Kui pulss on ikka igapäevaselt ja tavalisest kõrgem, siis tuleb sellele reageerida. Kui pulss on aga ühel päeval kõrge ja järgmisel taas normaalne, siis tasub mõelda ja analüüsida oma eelmist päeva.

Meie pulssi mõjutavad aga väga paljud asjad, mille peale me esialgu ei tulegi:
Põetud haigus, lähenev haigus, vähene treeningkoormus, viimasest treeningust liiga palju möödas, toit, liiga vähe või palju aega on möödas viimasest toidukorrast, väsimus, magamatus, stress jne.
Ja kui meil puudub ülevaade oma pulsisagedusest, siis ei pruugi me üldse teada, et tegelikult on pulss väga kõrge ja eneselegi teadmata koormame oma keha.

Nüüd rääkisin väga palju pulsist aga see ongi kella kõige suurem eelis ja põhjus miks peaksime kella kasutama. Mis on veel need olulised numbrid ja eelised, miks spordikella kasutada? Kellal on üldiselt parem GPS ja saab täpsema ülevaate reaalajas oma tempost. Tempot on mõistlik jälgida, et treeningud oleksid stabiilsed ja ei oleks väga suuri kõikumisi tempos, samas sellest annab märku ka pulss 😉

Kui nüüd võtta mingi number eesmärgiks, siis võiks selleks olla kilometraaz aga mitte seada sellele ajalist piirangut. Kui oled võtnud endale eesmärgiks joosta 5km, siis oluline ongi sealjuures jälgida, et jookseksid seda distantsi optimaalsel pulsisagedusel ja jälgid ühtlast tempot.

Lisan siis mõned spordikella eelised võrreldes nutitelefoni ja sealsete rakendustega:
*Mugavam kasutada
*Väiksem, kompaktsem
*Täpsem(GPS, kalorikulu)
*Rohkem võimalusi(saad jälgida und, hingamist, võimekustest)
*Rohkem infot oma treeningu kohta

Mina ise olen juba üle aasta kasutanud Polar Vantage M spordikella, mille kohta kirjutasin kunagi ka blogis, kes mõtlevad kella ostu peale, siis antud postitusest saab ka väga palju kasulikke mõtteid, soovitan lugeda! Ava postitus SIIT.

Ja kui mul tekkis mõte see postitus kirjutada, kirjutasin kohe Mefo inimestele, kes mulle eelmisel kevadel Vantage M kingituseks saatsid, et ehk neil on pakkuda ka minu jälgijatele mõni hea diil? Ja nad ei olnud kitsid 😉

Sooduskoodiga “LAHEJOOKS” on Polar Ignite(kollane) kõigile aktiivsetele liikujatele -30% soodsam, ostes kella polari e-poest.
Soodustus kehtib vaid kollasele mudelile ja kuni mai lõpuni või kuni kaupa jätkub 😉 Hetke hind e-poes 229,90€ ja soodustusega on hinnaks 160,93€
Ma vist ei pea mainime, kui hästi see sobib ka selle kevadise kollase jooksusärgiga 😉